Karuperse ei saa mustikale minna
“Praegu meil polegi ülevaadet veel eramaadel olevate nimede kohta. Selline võimalus avaneb, kui võtame vastu uue kohanimeseaduse. Siis võib iga omanik oma maadel olevatele metsadele, järvedele ja põldudele nime saamiseks esitada palve nende nimede kandmiseks kohanimede registrisse, kuid vastavalt seadusele ei saa siin minna selliste uusmoodustiste väljamõtlemiseks.”
Kohanimed on üks rahvuskultuuri osa ja peaksid aitama kaasa selle säilitamisele. Just kultuuriliselt ja ajalooliselt väärtuslike ning väljakujunenud kohanimede kaitse on Elvi Sepa sõnul ka kohanimeseaduse eesmärgiks.
”Seaduses on eraldi peatükk — kohanime valiku nõuded. Eesti kohanimed peavad olema eestikeelsed ja nime valikul tuleb kasutada juba kasutusel olevat, kohalikele juba tuntud nimesid.”
Uue seaduse eeldataval vastuvõtmisel ametlike nimede ring laieneb ja nime ametlikustab spetsiaalne kohanimede nõukogu, kus on esindajad ministeeriumitest, Eesti Keele Instituudist, Muinsuskaitse- ja Keeleinspektsioonist ning Tartu Ülikoolist. Seaduses on määratud ka objektid, millel kindlasti nimi peab olema.
”Ametlike nimedega ei saa enam vabalt ringi käia või neid suva järgi muuta. Seaduses sätestatakse, kuidas neid kasutatakse — näiteks geograafilistel kaartidel, teabelevis, siltidel, kuulutustes, reklaamis ja mujal.”
Seaduseelnõu ettevalmistamisel tekitas Elvi Sepa sõnul elevust ka pühenduskohanimede määramine. Seda tänu juhtumile, kus Kuressaares taheti pärast Erki Noole olümpiavõitu nimetada linnatänav tema järgi. Tookord otsustati, et isikunime ei või kohanimeks panna isiku eluajal. Nii on see ka kirjas seaduseelnõus.
