Karmen Turk Delfi vs Eesti kaasusest ÜRO foorumil: kas saab olla artiklit, mis ei tekita mõnes negatiivset emotsiooni?
Bali saarel toimunud 8. Internet Governance foorumil (IGF) arutlesid delegaadid muuhulhas ka Delfi vs Eesti kohtulahendi mõjude üle üle internetimaailma. IGF on 2006. aastal loodud ÜRO mandaadi alusel tegutsev avatud foorum, kus tänavu toimus üle saja erineva seminari interneti vabaduste- ja õiguste teemadel.
Üks seminar oli pühendatud 10.okttoobril avaldatud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendile Delfi v Eesti.
Töötoa paneeli moodustas Index on Censorship esindaja Michael Harris, ajakirjanik ning Google’i nõustaja John Kampfner ning siinkirjutaja. Osalesid erinevate riikide juristid; rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad ning väljendusvabaduse õiguse eksperdid.
Keskenduti sellele, kas Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIÕK) lahendil on tõepoolest sellised võimalikud negatiivsed tagajärjed Euroopa interneti-maailmale (portaalid, blogid jne) nagu erinevad artiklid kuulutavad . Õiguslik arutelu keskendus sellele, kas EIÕK on kõiki kehtivaid printsiipe õigesti rakendanud ning kui mitte, siis kas seda saab veel parandada.
Lühidalt otsusest
Lühidal otsustas Euroopa Inimõiguste Kohus, et uudisportaal vastutab teatud juhtudel tema portaalis avaldatud kasutajate postituste sisu eest olenemata sellest, kas portaal on rakendanud filtreerimissüsteemi; võtnud kasutusele teata-ja-võetakse maha süsteemi ning kõige olulisemana – eemaldab kommentaarid koheselt nende kohta teabe saamisel.
Kohus otsustas, et portaal on kohustatud postituste kaudu tekitatava kahju ära hoidma. Kahju ärahoidmine saab toimuda muuhulgas eel-modereerimise või kasutajate registreerimise kaudu. Kokkuvõtlikult on EIÕK seisukohal, et kommentaarid on osa uudisportaali avaldatust.
Kehtiv õigus
Rahvusvahelisel tasandil valitseb internetiõiguse juristide seas üksmeel, et avatud, vaba ja tsensuurita interneti jätkumise oluliseks eelduseks on muuhulas, et internetiteenuse osutaja ei vastuta sisu eest, mille loojaks ta ise ei ole. Seda põhimõtet rakendatakse nii täielikult tehnilistele internetiteenuse osutajatele (nt juurdepääsu teenuse osutajad), kui ka muuhulgas sisulist teenust osutavatele interneti teenuse osutajatele, tingimusel, et viimased ei võta endale teiste poolt loodud materjali osas aktiivset rolli (s.o. spetsiifiline teadmine ning kontroll).
Ei saa jätta mainimata, et vastupidiselt Euroopa Inimõiguste Kohtule, on Euroopa Liidu Kohus leidnud, et ISP-d ei saa kohustada rakendama kogu talletatavat teavet filtreerivat süsteemi (Scarlet Extended and Netlog). Põhjendus on arusaadav – selline sekkumine väljendusvabadusse ei saa olla vajalik demokraatlikus ühiskonnas vaatamata seaduslikule alusele kaitsta teiste isikute õigusi (intellektuaalne omand, isikuõigused).
Asjaolu, et ISP-l on tehniline võimekus talletatavat teavet eelmonitoorida või on tal portaali opereerimisel majanduslik eesmärk, ei tohiks mõjutada piiratud vastutuse kohaldamist (Google and L’Oréal/Ebay). Kehtib põhimõte, et ebaseadusliku teabe kohta teate saamisel selle teabe kohese kõrvaldamise kaudu vabaneb ISP vastutusest selle teabe sisus osas.
Mõningaid ekspertide mõtteid
Esmalt tõstatas Max Planck’i Instituudi ning Euroopa Infoühiskonna Instituudi teadur Martin Husovec küsimuse sellest, kas eelpool kirjeldatud internetiteenuse vahendaja vastutuse piirang laieneb ka sellisele isikule, kes osaliselt avaldab enda materjali (nt ajakirjanduslik sisu) ning osaliselt teiste isikute loodut.
Osalejad olid ühel meelel, et inimõiguste kohtu lähtumine Eesti kohtute eelduslikult ekslikust järeldusest, et Delfi on avaldajaks nii enda sisu kui kommentaaride osas, välistas eos kohtu poolt põhjendatud väljendusvabaduse riive analüüsi. Eksperdid leidsid, et Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt tuleb internetiteenuse vahendaja vastutuse kohaldamist vaadata konkreetsete teenuste lõikes – näiteks Google vastutab sisu eest teatud juhtudel, kuid teistel juhtudel rakendub vastutus piirang (nt YouTube videote puhul). Sarnaselt – Delfi on õiguslikult vastutav enda artiklite eest, kuid kommentaaride osas mitte.
Töötoas vaadeldi kohtu otsuse osa, mis selgitab, et kui artikkel võib tekitada lugejates negatiivseid emotsioone, peab portaal sellise artikli puhul eeldama „halbu kommentaare“ ning tulenevalt võtma kasutusel meetmed vältimaks kahju kolmandatele isikutele.
Esiteks jäi kõlama mõte, et kas saaks objektiivselt eksisteerida artiklit, mis ei tekita mitte ühelegi lugejale potentsiaalselt negatiivset emotsiooni. Teiseks arutleti, kas antud juhtumil oli ikka negatiivse emotsiooni tekitajaks uudisportaal. Nimelt – uudisportaal „avaldas neutraalse ning tasakaalus uudise sellest, et SLK lõhkus teistkordselt jäätee“. Seega – kas negatiivse emotsiooni tekitajaks ei olnud mitte hoopis SLK?
Arutleti ka küsimust sellest, et Delfi modereerib vabatahtlikult teatud artiklite juurde lisatud postitusi. Sellist proaktiivset modereerimist kasutab Delfi artiklite puhul, mis on oma olemuselt provokatiivsed ning nende juurde on oodata „halbu kommentaare“.
Prantsuse Riikliku Teadusuuringute Keskuse vanemteadur Meryem Marzouki (PhD) tõstatas küsimuse, kas Delfi vabatahtlik osaline modereerimine on võimalikuks õiguslikuks põhjuseks välistada Delfi kohtlemine teabetalletajana ning rakendada tema suhtes nn avaldaja vastutust. Töörühma üldine järeldus oli, et selline „hea samariitlase“ käitumismudel ei saa olla põhjuseks, miks välistada seadusega garanteeritud immuniteet teabe osas, mille Delfi sellest teadasaamisel koheselt eemaldas. Selgituseks, hea samariitlase instituut tähistab olukorda, kus isik käitub hoolsalt selleks, et ära hoida kahju, mida tema ei ole tekitanud.
Lõppjäreldus
Töötoa lõpuks eksisteeris siiski ühtne arusaam – vältimaks Euroopas vaba informatsiooni liikumise põhimõtte ning anonüümsuse õiguse nõrgenemist ning väljendusvabaduse „jahutavat efekti“, peaks Euroopa Inimõiguste Kohus või Euroopa Liidu Kohus lähiajal temaatikat uuesti vaatlema. Mõlemal on selleks potentsiaalne võimalus – Delfi võib kaevata otsuse edasi EIÕK Suurkojale.
