Pärast seda kui Venemaa suursaatkond Tallinnas teatas, et Vene kodakondsuse taotlejate hulk on aasta varasemaga võrreldes viimase kaheksa kuuga kasvanud kahekordseks, tõusis me mittekodanike ehk nö halli passi omanike teema taas jõuliselt päevakorda.

Kui Vene riigiduuma väliskomisjoni esimees Konstantin Kossatšov rääkis ühemõtteliselt sellest, et Eesti kodakondsus tuleks tingimusteta anda kõigile siinsetele mittekodanikele, kõlas see selgelt surveavaldusena.

Sestap saatis Ekspress.ee kaitsepolitseile mõned küsimused, et uurida, kui tõsiselt tuleks võtta Vene poole avaldusi.

Kuidas suhtuda Vene saatkonna teatesse selle kohta, et Vene kodakondsust taotlevate arv on viimasel aastal kahekordistunud? Kas teie andmetel on see üleüldse usaldusväärne info?

Kapo(vastused edastas kaitsepolitseiameti komissar Andres Kahar): Üldiselt on Venemaa hinnang oma kodanike arvule Eestis ebausaldusväärne. Kuigi Eestil puudub võimalus seda kontrollida, on siiski alust arvata, et ka Venemaal puudub reaalselt ülevaade ja arvepidamine oma siin elavate kodanike üle (Eestist lahkunud, surnud isikud jne). Teiseks teavitab Venemaa vaid Vene kodakondsuse võtnute arvust, arvestamata kodakondsuse võtnud ja siit teise riiki lahkunud, surnud jne kodanike arvu.

Kas olete märganud, et Vene saatkond tegutseb varasemast aktiivsemalt, et nn halli passi omanikke Venemaa kodakondseteks meelitada? Mingid hüved kodakondsuse võtjale, kampaaniad jne.

Kapo: Venemaa rakendab siinsete mittekodanike suhtes laias laastus kolme poliitikat:

1. viisavabastus sõiduks Venemaale (sisuliselt põlistab mittekodakondsuse); 2. nn ümberasumise programm, mis esialgu on ebaõnnestunud; 3. kaasmaalaste seadus. On väljatöötamisel ja segane, aga võib tekitada suuremaid probleeme, kui Vene passiga inimesed, sest kaasmaalasi — termini hägususest tulenevalt võivad ju nendeks olla ka Eesti kodanikud — kontrollida on võimatu.

Kas selline tendents(juhul kui Vene kodakondsust jagatakse tõepoolest üha enam) on ohtlik? Miskipärast tulevad meelde Lõuna-Osseetia ja Abhaasia, kus sissejuhatuseks jagati kohalikele hulgi Vene passe, pärast tuldi nö omasid kaitsma.

Lõuna-Osseetia ja Abhaasia näiteid ei ole korrektne Eestile laiendada. Meie olukord on märksa teistsugune — oleme ikkagi iseseisev riik. Lõuna -Osseetia ja Abhaasia aga olid sisuliselt VF kontrolli all juba enne Gruusiaga konflikti puhkemist.

Mõni päev tagasi tsiteerisid uudistekanalid Venemaa riigiduuma väliskomisjoni esimeest Konstantin Kossatšovi, kelle arvates saab Eesti-Vene suhteid kardinaalselt parandada ainult kodakondsuse nullvariandi kehtestamine Eestis. “Isiklikult ma arvan, et kardinaalselt saavad suhted Eesti ja Venemaa vahel paraneda ainult ühel juhul — kui kehtestatakse nullvariant ehk Eesti kodakondsus antakse kõigile Eesti elanikele, kes seda soovivad,” ütles ta. Kuidas suhtuda sellesse avaldusse? Kas teated sellest, et üha enam mittekodanikke valib Vene kodakondsuse, võib tõlgendada kui surve avaldamist?

Kapo: Venemaa kirjeldatud avaldused ja teated VF kodanikkonna kasvust on ilmselgelt suunatud hirmu ja vastureaktsiooni tekitamisele Eesti ühiskonnas. Ehk sisuliselt on tegemist psühholoogilise mõjutustegevusega (mida sageli nimetatakse infosõjaks), mille abil loodetakse ilmselt saavutada oma põhieesmärki — kodakondsuse 0-varianti.

Eestis elab juba ca 100 000 Venemaa kodanikku — võimaliku „kodanike kaitse” ettekäände kasutamiseks piisavalt. Muuseas, ettekäändeks sobivad hästi ka nn “kaasmaalased”.