Kaitsevägi oli valmis pronksiöö mässu maha suruma

Vene riigitelevisiooni uudistesaade “Vesti” hirmutas 27. aprilli hommikul inimesi Eestis kaitseväe tänavale toomisega. Pärnust pidi liikuma Tallinna poole autokolonn sõdureid, kõigil püssid lahingpadrunitega laetud. See oli propagandistlik vale.

Eesti Ekspress heidab armee tegutsemisele valgust, lähtudes ainsast selle kohta koostatud avalikust dokumendist. Selleks on Andrus Ansipi valitsuse 20. septembri korraldus nr 418 „Raha eraldamine”. Selle otsusega andis valitsus kaitseministeeriumile ja kaitseväele reservist üle 32 miljoni krooni erakorraliste kulude katteks.

Salapärased kulud tekkisid seoses „puhkenud massiliste avaliku korra rikkumiste ohjeldamisega” tänavu 27. aprillist kuni 11. maini.

Kaitseväe poolt rahandusministeeriumile esitatud kuludokumendid on salastatud aastani 2012. Kuid kulude koondtabel on avalik ja see sisaldab väga huvitavat infot.

32 miljonist kroonist läks 13 miljonit krooni otse kaitseväele. 2,5 miljonit aga Kaitseliidule (see ei sisalda tasu abipolitseinikele, kellena osales rahutuste mahasurumisel ligi poolteist tuhat kaitseliitlast).

Valitsuse korralduse seletuskiri nendib: „Kaitseväge ja kaitseliidu üksusi kaasati julgestus- ja korrakaitseoperatsioonidel seoses täiendavate turvameetmete rakendamisega siseriikliku korra tagamisel”.

Mida see tegelikult tähendab? Mida tegid Eesti sõjaväelased ärevail päevil kahe nädal jooksul?

Loe Ekspressist, milleks valmistusid Eesti sõjaväelased ärevatel päevadel.