KAITSEVÄE BLOGI: "Üks on selge: joonistada ma ei oska"

Nädal hakkab lõpule jõudma ning ees ootab nädalavahetus magusa puhkusega. Täitsa imelik kohe mõelda – laupäeva ei pea alustama hommikujooksuga ning hügieenitoimingud saan ette võtta siis, millal tahan.

Päev ise algas üllatuslikult: leitnant, kes meid muidu õpetab, oli haigestunud (jah, ka kaitseväelane on inimene!) ning teda asendas teine juhendaja, kelle rinnal samuti leitnandi auaste ilutses. Temalt saimegi teada, et kahuri laadur pole mitte ainult see mees, kes kahuri “süüa annab”, vaid et tema üheks oluliseks ülesandeks on ka luuramine. Nii peab laadur vaatama meeskonnale ja kahurile välja positsiooni ning koostama selle leidmiseks ka maastikukaardi, mida meeskonna ülem pärast kasutada saaks.

Omalt poolt pean kahetsusega tõdema, et ma pole teab mis andekas kunstnik. Nii tuli neid picassolikke meistriteoseid analüüsides teistel kohati päris palju pead murda. Ja loomulikult tuli joonistatud kaardi põhjal ka reaalset olukorda matkides tegutseda – sest ega lahingolukorras see joonistamisoskus hüppeliselt ju ei parane.

Ning kuna meil on tulemas paraad, siis harjutati ka selle jaoks. Paraadile kõik ei pääse – sinna saavad vaid osad ajateenijatest. Täna oli väljavalitute ülesandeks kahurite pesemine ja hooldamine, hiljem tuli neil relvad tõsta kastidele ja veenduda, et need seal ka ilusasti paigas püsiksid.

Pärast hooldustöid said nad paraadi jaoks harjutada ning peab tõdema, et proov kukkus päris ilusti välja. Seda head muljet oli ka vaja: paraadiproovi olid jälgima sõitnud ka mõned tähtsamad härrad, kes sõdurite hoiakut ja masinate möödasõitu tähelepanelikult jälgisid. Kuna tegemist oli siiani õnnestunuima prooviga, jätkame paraadil loodetavasti samas vaimus.