KAITSEVÄE BLOGI: Mehed, kes kujundavad kaitseväe nägu ehk kuidas kapten Hannes Võrno juhtimisel meediasõdureid koolitatakse
Küllap on paljudele teist tuttavad artiklid, pildid ja videod Eesti kaitseväe võitlejate tegemistest. Paljud sellised pildid ja uudised tulevad paikadest, kuhu tavainimesed ei pääse. Neil puhkudel tulevadki appi teavituskeskuse meediasõdurid, kes läbivad oma väljaõppe kaitseväe teavituskeskuses, mis omakorda kuulub staabi- ja sidepataljoni koosseisu.
Kapten Hannes Võrno juhtimise all oleva kaitsevägede teavituskeskuse ülesanded on väga mitmekesised. Valmistatakse ette tekste, trüki-, audio-, foto- ja videomaterjali nii Eesti kui ka rahvusvahelisele meedia jaoks, valmistatakse ette ja antakse välja teavitus- ja otseteavitusmaterjale, hallatakse kaitseväe veebilehti ja hoitakse käigus sotsiaalmeedia kanaleid, toodetakse kaitseväe õppefilme, hoitakse korras üha paisuvat foto-, video- ja audioarhiivi, antakse välja ajakirja „Sõdur“ ning tehakse palju muud. Uute meediasõdurite ettevalmistamine on väike osa teavituskeskuse tööst.
Möödas on need ajad, kus ajateenijad said valida vaid relva nühkimise ja kaeviku kaevamise vahel. Võimalusi kasulik olla on palju ja meediasõduri eriala on üks nendest. Lihtsustatult öeldes on meediasõdurid tavalised ajateenijad, keda nende tegevuses toetab tegevväelastest üksus ja spetsialistidest tsiviilisikud. Kokku on meediasõdureid kaksteist ja nad on kõik läbinud sõduri baaskursuse, pärast mida asutakse teavituskeskuse erialakursusel õppima hea ajakirjanduse tegemise nippe.
Meediasõduriks võib saada iga kutsealune, kellel on kas vastavaid kogemusi või keda sügavamalt huvitab ajakirjandus, fotograafia ja filmimine. Oma soovist tuleb teada anda juba arstlikus komisjonis ja saata sooviavaldus teavituskeskuse juhtkonnale. Kui kandidaat osutub valituks, kindlustab see tulevasele meediasõdurile huvitava ja mitmekesise ajateenistuse, mille käigus on tal võimalus omandada rohkelt ka edaspidises tsiviilelus rakendatavaid teadmisi.
Teavituskeskuse kaksteist ajateenijat jagunevad neljaks erinevaks üksuseks. Kolmes neist on igaühes kaameramees, fotograaf ja reporter, neljas koosneb kujundajatest.
Ajateenijate üheks peamiseks ülesandeks on kaks korda kuus kokku panna kaitseväe häälekandjat nimega „Sõdurileht“. Tavaliselt kaheksal küljel ilmuva ajalehte sihtgrupiks on kõik kaitseväelased ja militaaralast huvituvad inimesed. Lugeda saab kutsealuste viimase aja tegemistest, sündmustest, ajateenistustest välismaal ja välisriikide ajateenistuse eripäradest võrreldes Eesti omaga. Ei puudu ka meelelahutus, näiteks on „Sõdurilehe“ viimasel küljel rubriik „Sõdur versus sõdur“, mille sisuks on erinevate pataljonide ajateenijate küsitlemine ja humoorikamate, kuid samas kaitseväelaslike vastuste eest antakse punkte.
Kes siis meediasõdur rohkem on - kas ajateenija või ajakirjanik? Hommik algab neil äratusega kasarmus kell kuus nagu kõigil teistelgi. Öörahu saabub samuti kell kümme kasarmus. Sinna vahele jääb päev täis sõite tegevuskohtadele, filmimisi ja pildistamisi kõikjal üle Eestimaa. Reportaaže tehakse alates lahinglaskmistest, linnalahinguõppustest kuni mereväe alustel avamerel toimuvani välja.
Heade kaadrite nimel lähevad meediasõdurid lõpuni. Roomatakse mudas koos nendega, kellest pilte tehakse ja lüüakse kaasa lahingkoolitustes. Lisaks meediasõdurite igapäevasteks relvadeks olevatele kaameratele ja diktofonidele on neil ka päris relvad – püstolkuulipildujad MP5, mille kasutamist pidevalt harjutatakse, nii et meediasõdurite puhul pole tegemist papist poistega, kes vaid kontorilaua taga arvutihiirt libistada oskavad, vaid täisväärtuslike võitlejatega."
