“Vaadake, kui kummis on siin laeplaadid,” ütles Kaagvere erikooli kunstiõpetuse õpetaja Virbi Tenno Postimehele. “Taevas teab, mis seal all sünnib ja millal see kõik meile kaela tuleb.”

Raske loomuga tüdrukuid õpetaval Tennol on enda sõnul raudsed närvid, ent pärast seda kui paar kuud tagasi kukkus klassis alla ühe aknapealse paks krohvikord, tegi ruumi seisukord ta ärevaks.

“Tükk seinast kukkus alla tunni ajal, kogu klass oli krohvikamakaid täis,” lausus ta. “Ainus hea asi selle halva asja juures oli see, et tüdrukute soovil tegime tundi parajasti teises kohas.”

Kehalise kasvatuse õpetaja Siiri Võõbus ei saanud eelmisel talvel võimlas tunde anda, kuna seal liiga külm. Sel talvel oli võimlas 10–12 kraadi sooja. Mahakooruva värviga ja hallitav pesuruum oli mõned kraadid jahedam.

43 peahoone kolmandal korrusel elaval tüdrukul tuleb jagada üht paar aastat tagasi väikse remondi saanud pesemiskohta ja üht hädasti remonti vajavat tualettruumi.

Erikooli köök töötab vaid tänu sellele, et riik leevendas toitlustuskohale vajalikke nõudeid. “Me pole ammu suure remondi raha saanud, kõik vaid laguneb,” ütles Kaagvere erikooli direktori kohusetäitja Siiri Kaasik. “Tüdrukute elamistingimused on nirud. Praegu koolile eraldatava rahaga me siin imet ei tee.”

Erikooli kõige suurem puudus on Kaasiku hinnangul koridorsüsteemiga ühiselamu. “Suure hulga tüdrukute juures levivad hullud mõtted kulutulena,” lausus ta. “Kui selles osas muutusi ei tule, siis ei saa meie töötajad lubada ka paremat ümberkasvamist.”

Märksa parema kasvatustöö efekti on kool direktori kohusetäitja sõnul saavutanud 12 tüdruku puhul, kes pandi koolimaja teisele korrusele omaette elama.

“Nüüd on tehtud otsus, et Kaagvere kool jääb Kaagverre ja et seal tulevad suured muutused,” kinnitas haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu büroo juhataja asetäitja Ants Eglon. “Minister on nõus plaaniga, et tüdrukute erikoolist tuleb teha peretüüpi kasvatusasutus.”

Praeguse kava järgi ei hakka riik koolimaja kapitaalselt remontima. Selle renoveerimine võtaks ligi 36 miljonit krooni.

Uue koolimaja ja väikeste rühmadena koos elavate tüdrukute tarbeks viie peremaja ehitamine maksab ligi 47 miljonit krooni. Kõik riigikoolid saavad praegu aastas riigieelarvest kokku pisut üle 30 miljoni krooni.

“Kavandame Kaagvere koolile järgmiseks aastaks riigi eelarvesse mingi rahapoti sisse,” lubas Eglon. “See peab olema nii suur, et muutused välja paistaksid. Tundub, et esmalt tuleb riigil sinna ehitada uus koolimaja koos köögi ja sööklaga.”

Erikooli uus kompleks kavandatakse 60–70 õpilasele. Kooli praegune peahoone läheb arvatavasti lammutamisele, kuna riik seda ei vaja.