Justiitsministeeriumi ACTA analüüs ei päde?
Esmaspäeval, 23. jaanuaril Justiitsministeeriumi poolt avaldatud Võltsimisvastast Kaubanduslepingut (ACTA) puudutav juriidiline analüüs on puudulik ning kordab juba põhjalikult kritiseeritud Euroopa Komisjoni analüüsi väiteid.
“Juba eelmisel nädalal sahistati Justiitsministeeriumis koostatud analüüsist, milles väidetavalt leiti, et kõik on kõige paremas korras,” ütles EIK juhatuse esimees Elver Loho. “Pärast mõningat ametnike poolt jooksutamist õnnestus lõpuks analüüs kätte saada ning selgus, et alusena on kasutatud Euroopa Komisjoni 24. juuni analüüsi, mida on rahvusvahelisel tasandil erinevad juristid detailselt kritiseerinud.”
“Palusin Justiitsministeeriumi ametnikel saata dokument täismahus koos kõigi lisadega. Sain vaid kaks ja pool lehekülge teksti, kus on lihtlausetena kirjas, et ministeeriumi arvates pole vaja Eesti seadusi muuta. Tundub, et kas süvitsi ei analüüsitud midagi või ei jäänud sellest kirjalikku jälge maha,” lisas ta.
Hea kokkuvõtte kriitikast Euroopa Komisjoni analüüsi suunal annab FFII kiri Euroopa Parlamendile, kus tuuakse välja mitmed punktid, milles Euroopa Komisjon on oma tööd puudulikult teinud, sealhulgas:
ACTA ei ole kooskõlas hetkel kehtivate Euroopa Liidu seadustega ning karmistaks neid oluliselt, rikkudes inimeste seniseid õiguseid ning kehtestades autoriõiguste rikkujatele ebaproportsionaalselt ja ebamõistlikult suured rahalised karistused.
ACTA sõnastus on selline, et seda võib kasutada ettekäändena igapäevase arvutikasutuse kriminaliseerimiseks, sealhulgas e-kirjade kolmandatele osapooltele edastamise ja tagavarakoopiate tegemise kuritegelikuks pidamiseks. Samuti võib ACTA järgi kriminaliseerida demokraatia seisukohast üliolulise praktika lekitada ebaseaduslikku või ebamoraalset käitumist tõendavaid dokumente, ning ka õiguse juba lekitatud dokumente avaldada.
Kuna ACTA asetab autoriõiguste omajate õigused praegusest kõrgemale positsioonile, annab see internetiteenuse pakkujatele ajendi jälgida senisest enam, mida kasutajad internetis teevad, ning blokeerida ennetavalt erinevaid online -keskkondi, mille abil võidakse autoriõigusi rikkuda. Sellise tegevuse eesmärk on vähendada kasutajapoolse autoriõiguste rikkumise korral internetiteenuse pakkuja vastutust.
Prof. Douwe Korff ja Ian Brown koostasid Euroopa Parlamendi Roheliste palvel põhjaliku juriidilise analüüsi, millest lähtub, et ACTA ei ole kooskõlas Euroopa Liidu põhiõigustega. Selle analüüsi sisu ei ole Justiitsministeeriumi seisukoha koostamisel arvesse võetud.
“Vestlesin Justiitsministeeriumi seisukoha koostajaga,” ütles Loho. “Jäi mulje, et ta polnud kursis kriitikaga, mis Euroopa Komisjoni analüüsi aadressil on käinud. Kuna tegu on olulise teemaga, mis mõjutab olulisel määral meie kõigi elusid järgnevate aastate jooksul, ei saa me sellega leppida. Hetkel tundub ACTA heakskiit Eesti poolt tööõnnetusena,” sõnas ta, kuid lisas, et on tunnustatav, et probleemi on hakatud teadvustama nii riigiaparaadis kui riigis üldisemalt. ACTA teemal räägivad pikemalt
