Jüri-Ott Salm: Keskkonnateema erakondade valimislubadustes

 (16)

Jüri-Ott Salm: Keskkonnateema erakondade valimislubadustes
Foto: erakogu

Et mõista, mismoodi erakonnad keskkonnaasjades soovivad muutusi või keskkonnakaitset korraldada, saatis Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) 2010. a detsembris organisatsioonide poolt koostatud keskkonnapoliitika soovitused kõigile parlamendierakondadele.

Kirjalikud vastused andsid Keskerakond, Erakond Eestimaa Rohelised ja peale kokkusaamist ka Reformierakond. IRL on soostus vaid kohtumisega ja Rahvaliidult ei laekunud rida ega sõnagi. Saadud vastused olid üsna umbmäärased, vaid rohelistelt saabus konkreetne vastus EKO soovitustega nõustumise osas. Nõnda sai plaani võetud ka erakondade keskkonda ja seonduvate programmide lugemine. Mõista on neid raske, kuna paljud lubadused on pehmelt öeldes lennukad.

Esiteks puudub erakondade programmidel hind, mille abil saaksime valida säästvama, realistlikuma, optimaalsema — ehk siis selle komponendi poolest parema programmiga erakonna. Teiseks on oma jälje jätnud erakondade senine tegevus, millest on leida ka keskkonda säästvaid otsuseid. Kuid Eesti suuremaid keskkonnaprobleeme pole senini märgataval määral vähendada jõutud, pigem on tendents nende suurenemisele, näiteks põlevkivienergeetikast ja transpordist tulenev saastus.

Tuleb tunnustada ühte head asja kõige eelneva juures — vähemalt kõik parlamendierakonnad on nõuks võtnud keskkonnaprogrammi koostamise. Kuid osadel on see jäänud lühikeseks üheleheliseks ja umbmääraseks kirjutusharjutuseks, justkui ühepäevaliblika päevaseks teekonna kirjeldamiseks, arvestamata tema olemasolu seoseid, teket ja osa looduse protsessides. IRLi, Keskerakonna ja Rahvaliidu keskkonnapoliitikad on kui katse meelitada valijat selle peatüki olemasoluga, omades samas lootusi, et sisu jaoks ei jää lugejal ja valijal mahti. Siiski on kõigil nendel erakondadel olnud oluline roll Eesti keskkonna mõjutamisel ja säärast tühjavõitu valmisprogrammi on raske uskuda.

Loe veel

Esimese teemana võtan ette nafta. Teatavasti jääb Eesti reostustõrjevõimekus endiselt mitu korda alla sellele, mida Eesti, eesotsas keskkonnaministriga on lubanud endale ja teistele Läänemere
riikidele. Nõnda on asjakohased Reformierakonna, sotside, Keskerakonna ja roheliste lubadused tõsta reostustõrjevõimekust. Kaks viimast lubavad ka kehtestada reostustõrjevaldkonna rahastamiseks vastavad maksud võimalikele saastajatele. See on oluline ettepanek, et nende kulutuste tegemine on kohane saastaja maksab printsiibile, mitte järjekordne koormatis kõigile maksumaksjatele, millest vaevu riik juba võetud kohustused suudab ellu viia. Reformierakonna puhul on siin siiski oluline puudus — mainimata on see, millisel määral planeeritakse reostustõrjevõimekust suurendada, samuti ei toetata naftafondi ideed.

Elurikkuse kaitse olulisust nimetavad ära kõik erakonnad ühel või teisel viisil, kuid Keskerakond lubab lisaks taastada ka looduskaitse haldussuutlikkuse. On kahjuks tõsi, et suur osa looduskaitseametnikest ka ise ei ole olemasoleva olukorraga rahul. Samuti on reformide tuhinas toimunud muudatused kaitsealad peaaegu et jätnud ilma neid alasid tundvatest ja kohaliku kogukonnaga koostööd tegevatest ametnikest. Selles osas sekundeerivad sotsid, pannes ette kohaliku kogukonna suurema kaasatuse ja looduskaitses usaldusmeeste võrgustiku loomise.

Lisaks eeltoodule on Keskerakonnal positiivne eesmärk kaitsta põllumaade säilimist, kuid miks vaid viljaka maa osas. Ülejäänud punktide osas peatüki all „Meie koduks olgu puhas keskkond“ tekib küsimus, kas ja mida muud kui juba kehtivate seaduste järgimist lubatakse. Kuid ka teiste Keskerakonna peatükkide alt leiab veidi veel keskkonnale soodsat: ühistranspordisüsteemi, jalgrattateede ja raudteede arendamine. Vaadates juba tehtule tuleb aga nentida, et Tallinna linna ja lähiümbruse transpordikavas vaid nimetati ühistranspordi arendamist ühe eesmärgina, kuid reaalsed tegevused ja eelarve jagati autokasutust soodustavaid tee-ehitusobjekte.

Nii Reformierakond, IRL kui Keskeskerakond toetavad tuumajaama ehitamist, nendest kahel viimasel näib olevat sellega suur rutt ja plaani võimaluste läbikaalumiseks ning ühiskondliku kokkuleppe saavutamiseks antud küsimuses pole lubatud. Tänaste ebapiisavate teadmiste juures pole tuumaenergia valimatu pooldamine põhjendatud, seda enam mõjutab Eesti võimalikku tuumaenergia kui ka põlevkivienergia potentsiaali avanev elektrienergiaturg, tehnoloogiate areng, taastuvenergia võimaluste hindamise rakendamine. Neid asjaolusid leiab peale Keski kõikide erakondade programmidest. Seevastu sotsid ja rohelised on end selgelt vastandanud tuumaenergeetikale ning lubavad leida lahendusi tuumavabamalt.

Siinkohal on sotsid ka välja toonud põlevkivi kaevandamise mahu piiramise 15 mil tonnini aastas. Nii selle kui ka mitmete teiste ettepanekute konkreetsusega (näiteks säästev ehitus) eristuvad sotsid teistest erakondadest. Kuid ühistranspordi ja raudtee justkui eelisarenduse kõrval leiame neljarealise Tallinn-Tartu-Luhamaa teeplaani ja tekib taaskord küsimus, kuivõrd realistlik on samaaegselt kõige lubatud plaanide elluviimine.

Rahvaliidu programmi on raske mõista, kui tahta leida konkreetsust loosungite kõrvale. Ei kaalutleta optimaalse transporditaristu väljaarendamist — peetakse oluliseks kiirteid, ühis- ja muude transpordiliikide käsitlus puudub. Energeetikast vaid niipalju, et nõutakse energiatõhusaid ehitustehnoloogiaid ja vastavasisulist koostööd ülikoolidega. Konkreetsemate asjaoludena on välja toodud metsanduse ressursikasutust juurdekasvu piires ja puuliikide lõikes, ulukite bioloogiast lähtuvat jahindust. Samuti eristutakse teistest radikaalsete meetmetega: „Peame lubamatuks tegevust, mille tehnoloogiline tase või majanduspiirangud ei võimalda pöördumatuid looduskahjustusi vältida. Inimtegevus ei tohi tekitada rohkem jäätmeid, kui loodus suudab neid
neutraliseerida.“ Reformierakond on oma lubadustes veidi tagasihoidlikum: „Keskkonnahoid on moraalne printsiip, mis ei taandu vaid inimese heaolu ning loodusvarade küsimusele. Inimkond vastutab kogu looduse, sealhulgas ka teiste liikide eluõiguse tagamise eest“.

IRL sarnaselt Rahvaliidule toetab kiirteede ehitust, lisaks ka arusaamatu lubadus Saaremaa püsiühenduse rajamiseks (kas siis sild või laevaühenduse jätkamine?). IRLi plussiks saab pidada tähelepanu osutamist ühistranspordi arendamisele. Ka rämpstoidu vähendamine ja selle asemel kodumaise toidu, sh mahetoidu toetamine ja propageerimine on nõuks võetud. Merealade planeerimise osas näitab IRL üles sarnast mõttelaadi rohelistega — vajadus merealade planeerimise läbiviimise kavandamiseks.

Negatiivne, et IRL ei käsitle põlevkivi väärindamise juures võimalusi põlevkivi kaevandamismahtude vähendamiseks ja peetakse tuumajaama rajamise osas otsuse tegemist võimalikuks juba 2012. Julgen taaskord väita, et Eestis puudub ka 2012. a veel piisav kompetents niivõrd olulise otsuse tegemiseks.

Seevastu Reformierakond on konkreetne — plaan on mandrilt Saaremaale sild ehitada ja punkt. Üsna kummastav kuulda seda erakonnalt, kelle ridadest ka praegune keskkonnaminister ja kelle alluvad antud plaane menetlevad. Teatavasti senised keskkonnauuringud silla ehitamise mõjude kohta ei anna kindlust, et see projekt on aktsepteeritavate keskkonnamõjudega, arvestades sealjuures nii Eesti kui EL seaduseid. Samas saab positiivsena välja tuua põllumajanduspoliitika raames toetusi bioloogilisele mitmekesisusele, mahepõllundusele ja kodumaisele toidule.

Looduskaitse meetmete all peetakse oluliseks ökosüsteemide sidusust ja keskkonnakasutuse eesmärgipärast ja mõistikku piiiramist. Samas ei saa nõustuda väitega, et küpsete metsade majandamata jätmine on tingimata kahjulik, sh süsiniku sidumise võime osas. Teatavasti seotakse metsamuldades oluline hulk süsinikku, kust see majandamise tulemusel võib kiiresti pinnase lagunemisel CO2 emissiooni kujul tagasi atmosfääri paiskuda. Lisaks on vanemad metsad ka olulised elurikkuse kandjad, mida metsaomanikud samuti väärtustavad.

Tutvudes roheliste programmiga, sisaldab see võimalike keskkonnasäästliku energeetika, põllumajanduse, transpordi lahenduste kirjeldusi, plaane ja soove nendeni jõudmiseks. See on keskkonna osas kõige konkreetsem ja positiivsem programm, mille osas soovitan teiste erakondadel vaeva enda programmi täiendusi viia. Samas vajab ka roheliste programm hinnastamist ja hinnangut, millal nende valituks osutumisel plaanid realiseeritaks. Ka EKO ettepanekutele reageeris selgemalt Erakond Eestimaa Rohelised, kes saadetud soovitused ka volikogule andis kinnitamiseks. Soovitustega oldi päri täies ulatuses.

Peab nentima, et olukorras, kus riigieelarvest rahastati 2010. a Riigikogus esindatud erakondi 80 miljoni krooni ulatuses, jätab kodutöö oma järgmise nelja aasta plaani koostamises soovida. Ehk oleks abi olnud, kui mõnisada tuhat krooni oleks plakatitrükkimiste ja (välismaal toodetud) nänni tellimise asemel kokku hoitud ja programmide koostamisel valdkonna ekspertide ning huvigruppide kaasamisele kasutatud. Samuti eeldan, et kui järgmine valitsuskoalitsioon koostab valitsusliidu programmi, sisaldab see konkreetseid tegevusi ja tähtaegu ning nendest peetakse ka kinni.

Täna veel kehtivast programmist aastateks 2007-2011 leiame mitmeid punkte, mis täitmata. Näiteks eesmärk piirata põlevkivi kaevandamist 15 miljoni tonnini aastast. Kui vastav punkt 2011. a jaanuaris riigikogu keskkonnakomisjonis ELFi ettepanekul hääletamisele pandi, hääletas Reformierakond ja pooled IRLi saadikud selle vastu, Keskerakond oli pooleldi neutraalne ja pool esindusest lahkus enne otsustamist. Küsimuse peale, miks otsus ei ühtinud valitsusprogrammis kokkulepituga, vastati Reformierakonna poolt — kokkulepe käsitleb vaid asjaolu, et oleme sellise sihi seadnud. Loodame, et säärane demagoogia ei leia aset järgmisel valitsusperioodil ja põlevkivi kaevandamise piiramine ei tulene asjaolust, et põlevkivi on veel kaevandada üksnes Virumaa asulate ja kaitsealade alt.

Loodan keskkonnaorganisatsioonide nimel, et erakondadega selgitustöö jätkamine on võimalik ja tulevase valitsuskoalitsiooni leppe koostamises arvestatakse ka EKO kui ka teiste kodanikeühenduste ettepanekuid.

Autor on Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare