Kahtlemata on tarbimine vajalik, ent see kehtib vaid targalt tarbimise kohta. Arulage tarbimine kurnab organismi nii füüsiliselt kui ka psüühiliselt. Võtame või alkoholitarbimise… Eestis toimuks justkui pidev õlleralli. Tuleb jälle reede, laupäev, võidupüha ja jaanipäev – aega tarbida-pidutseda on neli pikka päeva ja neli pikka ööd.

Rahva alkoholilembust mõõdetakse absoluutse alkoholi hulgaga inimese kohta aastas. Jääb see näitaja alla viie liitri piiride, siis on see ühiskonnale veel talutav. Kui see jääb viie ja kümne liitri vahele, tuleks nii inimestel endil kui ka riigil oma kodanike tervise kaitseks tegutseda.

Eestis on vastav näitaja üle 10 liitri. See on liiast, see on katastroofiline. Vaadelgem seda arvu lähemalt. Rehkendame - kümme liitrit absoluutset alkoholi on kolmkümmend liitrit viina, seega - kuuskümmend “poolikut” inimese kohta aastas. Seal sees on kogu populatsioon - lapsed ja raugad kaasa arvatud.

Ja siis?

Minult on küsitud, et miks peaks kogu see hirmus joodava viina hulk puutuma korraliku kodaniku ellu, kes ise ja kelle pere elavad suhteliselt tervislikult. Aga puutub! Kui roolijoodik sõidab ministri surnuks, siis on see suur rahvuslik mure, aga kui ta teie perest või sõpruskonnast kellegi surnuks sõidab?

Mitte vähem traagiline pole küsimus, kust leiab karske pere laps tulevikus Eestimaalt karske elukaaslase, kui ümberringi kõik joovad ning joomisega genofondi nõrgestavad? Vist seetõttu kainemad pead välismaale ära sõidavadki…

On kurb tõsiasi, et traumade ja mürgituste tõttu hukkunute arv 100 000 elaniku kohta on meil kordades kõrgem kui Euroopa keskmine. Pooled liiklusõnnetustest, uppumistest, 60-70% vägivallaga seotud kuritegudest, huligaansusest, autoärandamistest, 80% alaealiste hulgas toime pandud vägivaldsetest kuritegudest on seotud alkoholiga. Aastas hukkub otseselt või kaudselt alkoholi tõttu ligikaudu 1500 inimest. Lisagem siia veel narkomaanid ja HIV-probleemid!

Tegutsegem nagu Paul Ariste. Ta ütles, et alkoholi võib tarbima hakata alles siis, kui oled elus midagi olulist korda saatnud ja pensioniikka jõudnud. Enne seda on vaja ju karskelt elada - kasvada, kainelt koolis käia, pere luua, lapsi saada ja nende kasvule tervisliku eluviisiga kaasa aidata.

Õlu ei ole karastusjook!

Üks 0,5 liitrine õllepurk = 50 ml viina. Kuna viin on 40 vol% ja õlu 4 vol% ehk 10 korda lahjem, siis siit tulebki see ekvivalent ehk 50 ml viina. Kui juua kaks „karastavat“ õlut, siis on see tegelikult juba 100 ml viina! Õllesõbrad muidugi teavad, et tegelikult on õllepurkide sisu mõnevõrra kangem ja seega on ka promill tugevam.

Kui 80-kilone mees joob 300 ml viina, siis tõenäoline alkoholi kontsentratsioon tema veres on 1,5 promilli . Kainenemine ehk alkoholi kontsentratsiooni alanemine veres toimub ligilähedaselt 0,1 promilli tunnis.

Selle näite puhul kulub 6 „karastava“ õlle (ehk 300 ml viina) organismist eemaldamiseks 15 tundi. Muide, enesetunne on siin petlik ja veab alt ka targemaid ja paksema kultuurkihiga inimesi. Eriti ettevaatlikud peaksid aga olema noorukid ja naised oma füsioloogiliste iseärasuste tõttu (sooline võrdõiguslikkus siin paraku ei kehti).

Anna aega kainenemiseks

Kuni 0,5 promilli – arvatakse et “olen praktiliselt kaine”, kuid tegelikult ollakse “lõhnadega hulljulge”. Väike alkoholikogus on liiklemisel väga ohtlik, sest alaneb enesekriitika. Paljud liiklusavariid ongi “praktiliselt kaine” juhi põhjustatud. Seega - juba 2 õlut või “sada ja seened” on liiklemiseks väga ohtlik. Kainenemine võtab kuni 5 tundi.

0,5 ... 1,5 promilli – arvatakse, et “olen natuke võtnud”, tegelikult on “meri põlvini”. Kerge joove, mille puhul alaneb enesekriitika ja tähelepanu. Reageerimine on ebatäpne ja sisemine pidurdus (enesekontroll) väär. Sellisesse staadiumisse jõuab kuue õlle või kolmesaja grammi ja ilmselt juba ilma seenteta. Kainenemine kuni 15 tundi.

1,5 ... 2,5 promilli – arvatakse “olen kergelt švipsis“, aga tegelikult saavad kahjustada keha ja psüühika; “keel on sõlmes” ja “maakera kõigub” tüüpi joove. Sellega kaasneb enese üle- ja väärhindamine. Keskmist organismi mürgistust iseloomustav pohmelus. Viitab alkoholi kuritarvitamisele. Pöördu peatselt psühhiaatri poole. Kainenemine kuni üks ööpäev.

2,5 ... 3,0 promilli – arvatakse “olen päris napsune”, tegelikult oleks vaja haiglaravi; “käsi maas” tasemel joove. Raske mürgistus ja joove. Sellega kaasnevad mõtlemise ja kõne ebaselgus, tasakaaluhäired ning mälulüngad. Mõistagi tugev pohmelus. Olulised somaatilised ja psüühilised häired ning kahjustused. Viitab kroonilisele alkoholismile. Kainenemine kuni 30 tundi ja tervise taastumine individuaalne, võivad tekkida pöördumatud tervisehäired.

3,0 ... 5,0 promilli – arvatakse, et “läksin liiale”, kuid tegelikult on see “alkohoolne suitsiidkatse”. Eluohtlik, tervist tugevalt kahjustav mürgistus. Keha ja psüühika vajavad intensiivset ravi, osa inimesi vajab reanimatsiooni.

5,0 promilli ... arvatakse “ta on väsinud”, aga tegelikult ollakse “surma-eelik”. Sellise joobega kaasneb surmavalt ohtlik mürgistus.

Järglased

Krooniline alkoholism kahjustab tugevalt seemnerakke ja ka munarakke ehk järglasi saagu kained ja tervislike elukommetega inimesed! Ka äge intoksikatsioon ehk alkoholimürgistus ei ole tervitatav laste saamiseks.

Oleks Eesti rahvas kainem, sobiks Linnar Priimägi üleskutse - tehke lapsi - suurepäraselt ka nende pidupäevade lipukirjaks. Oleks...

Ravimid

Alkoholi või narkootikumide ning ravimite samaaegsel tarvitamisel on mõlema toime psüühikale ja kehalisele tervisele ettearvamatu. Seega on suurem liiklusavariide oht ja tervistkahjustav mõju nii psüühikale kui ka kehale vägevam – kroonilised haigused ägenevad, uued ägedad haigestumised annavad endast märku. Kuna eriarsti vastuvõttudele on järjekorrad pikad, siis pange end varakult järjekorda.

Kaalulangetajad

Vaimselt ja kehaliselt väsinud inimesele, paastukuuri või kaalulangetuse läbinuile mõjub juba väike alkoholikogus karmimalt ja ettearvamatult. Liikluses on avariioht suurem, ujumisel jõuvarud tavalisest nõrgemad. Muide, pea-ees hüppeid võiksid ujumisel vältida ka kained ujujad - kaela või seljaaju vigastus ja sellest tulenev jalgade-käte halvatus on liiga karm tagajärg. Aga veelgi karmim tagajärg on võimalus kohe vee alla jääda…

Alkoholi- või narkojoobes sõidukit juhtides tekitatud avarii ei ole õnnetus, vaid planeeritud kuritegu. Aga kui jooja endast ei hooli, siis teistest peab hoolima! Liikluspolitsei ja meie kõik peame seda planeeritud kuritegu ennetama.

Ka “väike õlu” või “klaasike veini”, “pitsikesest” rääkimata, on sõidukijuhile ja/või kaaskodanikele mäng vigastuste ja surmaga ehk Eesti rulett. Mõtlemisainet pakub see, et isegi enne pikka nädalavahetust jääb iga päev politseile vahele 5 kuni 15 roolijoodikut. Aga kui palju on neid, kes vahele ei jää ja meie kõigi eludega Eesti ruletti mängivad?

Sõbrad – jääge sõpradeks ja aidake oma kaaslasi, et neil ei läheks „keel sõlme“ ja „maakera kõikuma“ ning ärge laske neid ka sellises konditsioonis autorooli või ujuma.