JUHTKIRI: Ükskord võidab kodanikuühiskond niikuinii!
Mõned nädalad tagasi kirjutas Jüri Allik Sirbi külgedel demokraatiast. Kirjutas ta näite varal, mis kirjeldas olukorda, kus loomalaadal pakuti välja auhind sellele, kes suudab silma järgi täpselt ära arvata härja kaalu. Pärast härja kaalumist selgus, et mitte ükski vastanu ei olnud täppi pannud. Ent kõigi tulemuste keskmine erines looma tegelikust kaalust napilt poole kilo võrra.
Eelnev on ilus näide sellest, kuidas hulgakesi otsustamine võib viia õigete tulemusteni. Ent rahvamass võib ka hoopis rumalasti käituda. Mõelgem näiteks eelmisel suvel Londonis toimunud noorterahutustele või jalgpallihuligaanidele. Seega – kõik oleneb sellest, mis või kes inimesi motiveerib.
Soovimata teha liiga Swedbanki otsustajatele, on hea, et avalikkus oma mõtetest valjuhäälselt neile teada andis. See aitas langetada õigemat otsust, mille lõpptulemusena jäid 2013. aastani alles Vitsu ja Sinimägede pangaautomaadid.
Aga suumigem välja ja asendagem Swedbank Eesti riigiga. Sama moodi, nagu pangaautomaatidega, võitlevad ka siin paljud oma õiguste eest. Hiljuti näitasid oma ühtsust ja soove valjult välja tudengid ja õpetajad ootavad järge. Loodetavasti on Eesti riigil sama moodi südant kuulata teiste arvamusi nagu Swedbankil.
Muide, pole olemas õigeid ega valesid arvamusi, on vaid kodanikujulgus ja impulss, mis viib tulemusteni. Rohkem julgust - impulsse ju jagub!
