JUHTKIRI: Tallinna kooliuude tekitab paariakoolid

Tallinna haridusameti kava kaotada koolipiirkonnad on klassikaline näide sellest, kuidas peavalu (fiktiivsete sissekirjutuste) ravimiseks kasutatakse giljotiini.

Praegune olukord, kus pealinna munitsipaalkoolid on jagatud 85 asumi vahel elukohajärgseteks koolideks, on loonud omamoodi "varimajanduse" - lapsevanemad kirjutavad oma järeltulijaid sisse populaarsete koolide piirkonda, et kindlustada võimalus meelepärases kohas õpinguid alustada. Gustav Adolfi gümnaasiumi algklasside õpilastest elab kuni kaks kolmandikku reaalselt kusagil mujal kui ametlikus teeninduspiirkonnas.

Tallinna haridusameti kava lahendaks muidugi fiktiivsete sissekirjutuste probleemi, kuid tekitaks veelgi suurema segaduse kogu linna koolisüsteemis. Arvata on, et praegu teatud mõttes paisu taga püsiv kaos - sisseastumiskatseid teeb ainult piiratud arv koole - saaks palju suuremad mõõtmed.

Kui kõigil vanematel on võimalus panna oma laps mis tahes kooli, muutub õpilaste arv koolide jaoks prognoosimatuks. Tekib suurem hulk populaarseid koole, mis on sunnitud õpilasi selekteerima ning samas muutub osa koolidest üha enam ebapopulaarseteks "slummikoolideks", kuhu tõrjutakse õpilased, kes mujale ei mahu. Ühesõnaga, Tallinna kava toob rakendumisel kaasa hulgaliselt segadust ning suurendab õpilaste ebavõrdsust.