Lauristin läks isegi nii kaugele, et seostas Eesti suhteliselt suurt korruptsioonitust ajakirjanduse õnnestunud valvekoera rolliga. "Asi on suures osas selles, et meil on selline ajakirjandus, mida me ei taha alati taluda, aga mis on teinud võimatuks, et korruptsiooninähtused jäävad varjatuks," tõdes Tartu ülikooli emeriitprofessor.

Delfi tänab Marju Lauristini, kes esines ajakirjanduskonverentsil üldisest õhkkonnast erineva sõnavõtuga. On ju viimasel ajal üha enam nõutud meedia suukorvistamist - ennetavat piiramist ning tagantjärgi represseerimist. Lahmivate sõnavõttudega ajakirjanduse aadressil on esinenud kõrgeimate tasandite võimukandjad, kes Eesti noores demokraatias ei ole ikka veel ära õppinud, et nõukogudeaegsete meetoditega vabas riigis ei valitseta. Või kui teisiti soovite, siis Pätsi aegsetega samuti mitte.

Muidugi on nii poliitilise kui majandusliku võimu kandjate huvides, et ajakirjandus nii mõnestki nende tegemisest eemal püsib. Kuna Eesti ajakirjandus seda üldjuhul ei tee, siis püütakse seda tihti kompromiteerida, kritiseerides küll ajakirjanduse kollasust, küll ajakirjanike rumalust, teinekord isegi toimetuste poliitilist kallutatust.

Paraku, peame enesekriitiliselt tunnistama, on poliitikute ja ärimeeste arrogants teinekord omane ka ajakirjandusele. Vigu tunnistatakse vastu tahtmist, vastaspoolele antakse sõna vaid moepärast ning tõelist soovi teada saada, positiivset enda teadmiste piiratuse tunnistamist kohtab haruharva. Nagu ütleb Lauristin, "ajakirjanduse võime dialoogi pidada on väike."

Omalt poolt lubame, et jätkame igasuguse võimu väärkasutajate väntsutamist sama halastamatult nagu oleme seda siiani teinud. Võimu kuritarvitamine nõrgestab kõiki alustalasid - alates perekonnast ning lõpetades ühiskonnaga. Kokkuvõttes nõrgestab see meid kõiki. Samas püüame varasemast paremini silmas pidada, et me ei väärkasuta seda võimu, mis ühiskonnas on antud ajakirjandusele.