JUHTKIRI: Looma koht on metsas, mitte tsirkuses

 (87)

JUHTKIRI: Looma koht on metsas, mitte tsirkuses
RIANovosti

Keset lava, rambivalguses, istub uhke mütsikesega karu ja silmitseb dresseerijat. Käskluse peale tõstab karu oma tagakäpa ja lakub seda. Jube äge vaatepilt, onju?

On raske öelda, kui paljud inimesed küsisid seda nähes endalt küsimuse „Milleks see?“, aga võttes arvesse, et Eestis tsirkuseetendusi endiselt antakse, ei saa nende hulk väga suur olla. See aga paneb mõtlema, millega põhjendada seda, et loom, kes ei saa enda nimel esitada kaebust töövaidluskomisjonile või veterinaar- ja toiduametile, peaks tsirkuses esinema? Kui seda teeb inimene, siis ilmselt on tegu tema vaba tahtega, aga panna loom tegema trikke selleks, et kellelgi publikus lõbus oleks?!

Nagu kirjutab tänane Eesti Ekspress, saab elevandi kasutamist tsirkuses põhjendada sellega, et nii saavad lapsed ja loomakaitsjad teada, et elevant ei ela puu otsas, ei hakka soovi korral lendama ega aja ka naljajuttu. Teisalt – kas selle eest ei hoolitse tänapäeval televisioon, internet või bioloogiatunnid, kus lisaks muule õpivad lapsed peensusteni selgeks ka imetajate lihaskonna?

Seega jääb sõelale raha…

Erinevalt Eestist on metsloomade kasutamine tsirkuses keelatud näiteks Rootsis, Soomes, Austrias ja Hollandis ning selle vastu on ka paljud tipptasemel tsirkused. On äärmiselt piinlik, et Eesti riiki selles nimekirjas pole.

Looma koht on metsas. Aga üks teine loom, sedapuhku eesliitega „inim-“, ei pruugi sellest alati aru saada. Kuna Eesti seadusloojad pole suutnud metsloomade kasutamist tsirkuses ära keelata, siis aitab esialgu ka tsirkuse pidamise rahalise külje torpedeerimine ehk toolide tühjaks jätmine.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare