Sooneutraalsus on aga lubatav registreeritud või registreerimata kooselu puhul. Paraku ei laiene nendele variantidele mitmed abielu puhul kehtivad võimalused. Neist üks on lapsendusõiguse puudumine. Lisaks – mõelgem, mida ütleb riik sellega, kui lubab registreeritud kooselu sõlmida vaid samasoolistel paaridel...

Lisaks eelnevale tekib aga paratamatult mõte, kas justiitsministeeriumil pole praegu põletavamaid muresid? Ehk tasuks tegeleda näiteks olukorraga, kus seadus lubab, et 14-aastane ja 50-aastane on omavahel vahekorras?

Või... tegelikult võrsus justiitsministeeriumist hiljuti ju veel üks huvitav idee - nimelt riigireformi mõte. Noh, tegelikult võib selle ka justiitsministeeriumi esseekonkursiks ristida. Essee teemaks on ideaalne Eesti ehk mida on selle saavutamiseks vaja teha ja mida olete ise valmis tegema.

Jättes aga kõrvale iroonia – kes see muu ikka meie riiki valitseks ja uute ning heade ideedega lagedale tuleks, kui mitte kodanikud ise?

Aga just siin on konks. Sest reformierakondlasest justiitsminister peab „homoseaduse“ läbi surumiseks võitma enesega ühte paati ka rahvuslik-konservatiivse IRLi. Et IRLi (ja eeldatavasti ka IRLi valijate) seisukohad on selles küsimuses... khm, konservatiivsed, siis pole sealt pingelõdvendust loota.

Seega – kas homoteema üles tõstmine on taas märk justiitsministeeriumis tööle pandud spinnivabrikust, mis peaks tule ministri isikult eemale juhtima?