JUHTKIRI: Eestlane, oled sa ahv või inimene?

Rohkem kui pool Eesti elanikest teeb sotsiaalministeeriumi andmetel nn meeste või naiste tööd. See tähendab tööd, mille tegijatest vähemalt kolmveerandi moodustavad ühe soo esindajad.

Ametite ja tegevusvaldkondade jagunemise poolest naiste ja meeste omadeks on Eesti üks vanameelsemaid Euroopa Liidu liikmesriike. Sotsiaalministeerium kavatseb olukorda muuta, käivitades sissejuhatuseks 1,2 miljonit krooni maksva teavituskampaania.

Sooline polariseerumine saab alguse eestlaste enamuse kivinenud mõtteviisist. Ministeerium on õigel teel, lähenedes teemale etteavaatlikult ning püüdes mõjutada just nimelt mõtlemist, arusaamu ja seisukohti. Oleks palju mõttetum hakata mõnede riikide eeskujul töökohtadesse "vähemussookvoote" sisse seadma. Vähemalt praegu, mil ühiskonnalt nõuab lihtne teavituskampaaniagi harjumist.

Kui eelarvamused on nii laialt levinud ja nii tugevalt juurdunud, võib kindel olla, et sotsiaalministeeriumi aadressil lendab lähinädalatel nii tuld kui tõrva. Et miljon krooni raisatud ja et mees peab jääma meheks ning naine naiseks jne.

Tegelikult on meeste ja naiste töödeks jagunemine mitmetahuline probleem, mis kindlasti ei ole taandatav argumendile "mehed ja naised on bioloogiliselt erinevad". Kui inimesed sõltuvad ametivalikutes - ükskõik, kas sunnitult või vabatahtlikult - jäikadest arusaamadest, suurendab see majanduslikku ebavõrdsust, süvendab töötust ning kinnistab uskumusi ühe soo domineerimise õigsusest.

Arenenud riikides on ammu õpitud, et stereotüüpide kummardamine kängitseb nii üksikisikute kui ühiskonna ressursid ja potentsiaali. Sotsiaalministeeriumil on õigus. Ka Eestil on aeg 21. sajandisse ärgata ning inimahvi tõekspidamistest loobuda.