JUHTKIRI: Eesti vajab pedofiilia vastast eriüksust
Eesti on kinnisevõitu ühiskond, kus paljudest probleemidest ei ole olnud kombeks kõva häälega rääkida. Nii on meil kaua aega püsinud "raudsete eesriiete" taga nii perevägivald kui ka pedofiilia, aga ka kahtlased võimukasutused. Paljudel juhtudel on inimeste käitumine ja olemus juba kaua kahtlased tundunud, kuid keegi pole midagi nende kontrollimiseks ette võtnud.
Delfi ei usu, et pedofiili, riigireeturit või naisepeksjat ei ole võimalik mingil juhul ära tunda. Et n-ö märke ei ole õhus. Ikka on. Küsimus on selles, kas ja mil määral soovime me neid märke tähele panna. Mis veel olulisem - kui oleme neid tähele pannud, kas me siis ka aktiivselt tegutseme.
Delfi ei kutsu üles kedagi vaenama. Lõviosa lastega töötavatest meestest-naistest ei ole kindlasti pedofiilid, nagu ka riigi julgeolekustruktuurides ei pesitse massiliselt reetureid. Alusetud kahtlustused segavad ühiskonna normaalset toimimist.
Küsimus ei olegi alusetutes lauskahtlustustes, vaid olukordades, kus paljudel tuttavatel-kolleegidel tekib üha süvenev tunne, et konkreetse inimese käitumises on nii mõndagi hämarat. Sellisel juhul tuleks eestlastele omasest tagasihoidlikkusest ning igaüks-ajab-oma-asja -põhimõttest lahti öelda ja häirekellad helisema panna.
Tõsi on, et igaüks on süütu nii kaua, kui vastupidist tõestatakse. Tõsi on ka see, et pedofiili, reeturit või peksjat näkku vaadates ära ei tunne. Seepärast ei saagi hoobilt telekaamerate valguses toimuvat politseioperatsiooni korraldada, küll aga võib politsei läbi viia ettevaatliku taustakontrolli.
Delfi pakub olukorra lahendamiseks välja kaks sammu. Esiteks loodagu korruptsiooni ja narkokuritegude vihjetelefonile lisaks ka pedofiilia vihjetelefon. Teiseks oleks juhtumite massilisust arvestades Eestis hädasti vaja pedofiilia ning perevägivalla vastast eriüksust. Korralikku, hästi varustatut ning piisava töötajate arvuga.
Kõige nõrgemate vastase vägivalla väljajuurimine peaks olema riigi prioriteet number üks.
