JUHTKIRI: Eesti on Euroopa tulnuk-tömbik
Millimeetripikkune tulnuk-tömbik on maailma kiireim olend, kui arvestada kehamõõtmete ja liikumiskiiruse suhet. Sama võib öelda meie imepisikese majandusega riigi kohta.
Eesti kiirust majanduskriisile reageerimisel on eile-täna tunnustanud suisa kaks üleilmse majandusajakirjanduse giganti, majandusajakiri The Economist ja -ajaleht Financial Times.
Esimene neist meenutab, et Eestis läks kinnisvaramull pauguga lõhki vaid kaks aastat tagasi. Tänaseks on aga riik euroküps ning eelarve rohkem tasakaalus kui lõviosal eurotsooni senistest liikmetest.
Financial Times aga laulis veel magusamat kiidulaulu, maalides Eestist sisuliselt pildi kui eurotsooni päästjast; anti-Kreekast, mis hoiab alal usku euro tulevikku.
Mõlemal on loomulikult õigus. Kuid pole head ilma halvata.
Tulnuk-tömbiku edu saladus seisneb - nagu Eestilgi - paindlikkuses. Kiires reaktsioonis ning erinevate vahendite kompleksses kasutamises, et halvast olukorrast pääseda.
Kuid kummagi häda on väiksus. Taani teadlaste poolt uuritud tulnuk-tömbik on nii pisike, et vesi, milles ta liigub, tundub talle paksu siirupina. Eesti jaoks on selleks mitte eriti hea maitsega siirupiks massiivne tööpuudus ning vaesuse ja passiivsuse kasv.
Kuigi viimaste nädalate andmed räägivad registreeritud töötute arvu vähenemisest, ei anna see veel erilist põhjust rõõmustamiseks. Statistikaameti andmetel oli rohkem kui kolmandik (51 000) selle aasta esimese kvartali töötutest pikajalised. Ehk siis otsinud tööd kauem kui aasta. See on ka põhjus, miks registreeritud töötute arv langeb - pikaajalised töötud ei pea vajalikuks end ametlikult registreerida.
Pikaajalise töötuse kasv ning sellega kaasnev passiivsuse lisandumine on aga naaberriigi Soome omaaegsete kogemuste põhjal üks majanduskriisi kõige rängemaid tagajärgi. Üle aasta tööturult eemal olnud inimeste võimalused tööd leida ja usk sellesse kahanevad nimelt ebaproportsionaalselt järsult. See aga tähendab, et suur osa Eesti tööealistest ei suuda end tööle rakendada ka olukorras, kus töökohtade arv kasvab.
Mida suuremaks kasvab pikaajalise töötus, seda enam varitseb Eestit, Euroopa tulnuk-tömbikut, oht majanduskriisi ülekandumisest kauakestvaks sotsiaalseks kriisiks. Sellega võitlemine on aga juba väga kallis.
