Ants Saar, 16.04.2003 17:00

Lugupeetud hr Allar Jõks. Eesti Vabariigi Põhiseadus sätestab, et riik peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade. Keele säilitamisest läbi aegade pole juttugi. Praegu on eesti keel väga tugeva surve all, kõikjal vohab meile rahva enamusele ja kultuurile võõras inglise keel. Räägitakse ingliskeelsest eestlusest. Seoses sellega teen ettepaneku täiendada põhiseadust eesti keele säilitamise sättega. Näit: riik peab tagama eesti rahvuse, kultuuri ja keele säilitamise läbi aegade. Toimub massiline Keeleseaduse § 16 ja 23 rikkumine,Keeleinspektsioon aga ei pööra sellistele rikkumistele mitte mingit tähelepanu. Küsimus: millal asub Keeleinspektsioon oma kohustuste täitmisele, nõudmaks rikkujatelt Keeleseaduse § 16 ja 23 lõpetamist?

Eesti keel on rahvuse ja kultuuri olemuslik komponent, ilma milleta pole rahvuse ja kultuuri säilimine võimalik. Eesti keele kaitse ja kasutus on Eesti Vabariigi põhiseaduslik eesmärk ning riigivõimu ülesanne on kindlustada selle eesmärgi saavutamine. Samuti sätestab põhiseadus, et Eesti riigikeel on eesti keel. Eeltoodu ei välista muidugi, et põhiseadusest ei saaks täiendada, kuid minu seisukoht on, et Eesti Vabariigi põhiseadust tuleb muuta vaid niipalju, kui see on hädavajalik — ainult nii tagame põhiseaduslike väärtuste stabiilsuse.

Kui Te leiate, et Keeleinspektsiooni töö ei taga piisavalt nende põhiseaduslike väärtuste realiseerumist, on Teil õigus pöörduda õiguskantsleri poole vastava avaldusega.

ülo, 16.04.2003 16:43
Milline oleks Eesti õiguskantsleri roll ELis?
Õiguskantsleri roll ELis on sarnane tänase rolliga. Õiguskantsler on Eesti põhiseaduslikku üle kontrolli teostaja ja ombudsman: need funktsioonid jäävad talle alles ELis. On mõeldav, et võimalikus kriisisituatsioonis peab just õiguskantsler teostama järelvalvet põhiseaduse aluspõhimõtetest kinnipidamise üle ELis.

Kyrassiir, 16.04.2003 16:43
Miks muudetakse p6hiseadust, kui Eesti astudes EL-i nagunii n6ustub teatud tingimustega ? Milleks PS sissekirjutatav EL ylimuslikkus ultimatiivses vormis, st kes vajab sellist garantiid tulevikuks ?? Kes EL-st vajab/tahab garanteeritud argumenti rynnakuks ??
EL ei kirjuta ette Eesti põhiseaduse muutmist. Küll aga peavad Eesti konstitutsiooniõigus ja Euroopa õigus olema omavahel kooskõlas. Ilmselt on Eesti enda huvides olla põhiseaduslikku korda tulevate muudatuste suhtes aus ja vältida olukorda, kus põhiseadus ja riigielu reaalsus kokku ei puutu. Põhiseadus kaotanuks midagi oma relevantsusest, kui oleksime otsustanud ELi liikmeks saada põhiseaduses ELi üldse puudutamata.

Tahan siinkohal kindlasti õiendada ka ühe väärseisukoha Teie esitatud küsimuses. Põhiseaduse täiendamise seadus kindlasti ei tunnusta ELi õiguse ülimuslikkust „ultimatiivses vormis“. Vastupidi, minu ettepanekul viis Riigikogu põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu teksti nn kriisiklausli, mille järgi Eesti seab Euroopa õiguse ülimuslikkuse põhimõtte eeltingimuseks seda, et Euroopa õigus ei lähe vastuollu põhiseaduse aluspõhimõtetega. Sellega oleks hoopis Eestil — kui Teie väljendit kasutada –„garanteeritud argument“ loodetavasti ebatõenäoliseks juhuks, kui ELi aktid peaksid meile täiesti vastumeelseks minema.

oiu, 16.04.2003 16:41
Kas mõnes teises riigis ka põhiseadust täiendatakse/muudetakse seoses EL ühinemisega või on see Eesti omapära?
Enamikes kandidaatriikides on põhiseadust ELi astumise võimaldamiseks kas juba muudetud (näiteks Poola, Tšehhi, Slovakkia) või seda plaanitakse lähiajal veel teha. Lähemat teavet teiste riikide põhiseadusliku praktika ja plaanide kohta vt A. Albi, R. Maruste, Eesti Vabariigi põhiseadus Euroopa Liidu õiguskorras, Juridica I, 2003, artikli alapunkt 5.

Herbert, 16.04.2003 15:11 Lp.hr.Jõks! Missugused asjaolud segavad Teid õiguskantslerina sekkumast meie põhiseaduse vastasesse tegevusse poliitikute ja kõrgete riigiametnike poolt.
Ei tea kahjuks, millist tegevust austatud küsija silmas peab. Õiguskantsleri põhiseaduslik kohustus on valvata õigustloovate aktide põhiseadusele vastavuse üle. Õiguskantsler on esitanud kümnekonna aastaga ligi 400 ettepanekut erinevate õigustloovate aktide põhiseadusega kooskõlla viimiseks; valdav enamus neid ettepanekuid on täidetud. Samuti on õiguskantsler teinud kahel korral Riigikogule ettepaneku Riigikogu liikme kriminaalvastutusele võtmiseks.

ruger, ruger19@hot.ee, 16.04.2003 14:35
LP. õiguskantsler, Kuidas kommenteerite minu küsimusi hr. Streimannile, kes ei suvatsenud nendele vastata? Selle tõttu esitan selle uuesti.

Küsimus selline Teile hr. Streimann-kes andis volitused presidendile Ateenas alla kirjutada EL-iga liitumisele enne, kui asja suhtes on rahvahääletus tehtud? PS § 102. Seadusi võetakse vastu kooskõlas põhiseadusega… Miks seda ei täideta? Miks Te tegelete Eesti riigivastase tegevusega? Kogu see asi, millega Te tegelenud olete, on ju Põhiseaduse vastane. Kes korvab need kulutused, kui referendumil õeldakse EI??? Mingi valitsus lubas ennast täies koosseisus üles puua, kui Eesti EL-i ei astu… Kas on sügisel sama oodata euroametnike poolt? Millega tagab EL Eesti keele ja riigi püsimise? Kas eestlane peab ikka olema ori ja ikka kellegile kuuletuma- kommentaar … “Nukker, 12.04.2003 23:07 Samas, enamik mu vanemaid tuttavaid on poolt ja suhtumisega ’Oh Eesti on ju nii v2ike, me ei saa nagunii hakkama’. Masendav orjalikkus.” Jah, see on inimestes sees, et kuidas meie väikesed vastu saame-aga kuidas Vabadussõjas suure Venemaa vastu saadi??? Sissekasvanud orjalikus on meie riigiametnikes ikka sees. Kas Eesti rahvas on oma valitsejaid väärt või küsiks vastupidi-kas Eesti valitsejad on rahvast väärt üldse teenima…? Püsti pea ja maha lükata need orjaahelad!!!

Õiguskantsler, kus on Sinu, kui põhiseaduslikuse isiku järelvalve?

Põhiseadusest järgmine lõik: § 1. Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. Kas Teile on see tuttav? Miks seda ei täideta???

§ 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus.

§ 3. Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Miks seda ei täideta?

PS § 106. Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, “välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise”, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. Miks rahvahääletusele pannakse sisuliselt välislepingu ratifitseerimine???

PS § 123. Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. — Kas Teile on need sõnad võõrad? Paluks mitte mingit ümarat juttu ajada ja selget vastust asjale.

EUROOPA LIIDU INFOSEKRETARIAAT-ELIS-i eesmärk on viia erinevate institutsioonide kaasabil teave Euroopa Liidust ja eurointegratsioonist võimalikult paljude Eesti inimesteni, et üha enam huvigruppe suudaks EL-ga ühinemise eel osaleda asjakohases argumenteeritud arutelu. — Kas antud asutus teeb argumenteeritud arutelu või ühepoolset europropagandat?

Kas valimistel erakondi valides, kelle programmis on sees EL-iga liitumine-on koheselt nõustutud ka EL-iga liitumisega? Kui juriidiliselt korrektne on referendumi küsimus?

Teie küsimustes on hulgaliselt emotsioone ja kategoorilisi hinnanguid. Võib-olla selle pärast jättis hr Streimann neile küsimustele vastamata? Õiguskantsler paraku ei saa oma ülesannete täitmisel lähtuda emotsioonidest, vaid peab opereerima juriidilise analüüsi argumentidega. Tahaksin seetõttu kommenteerida üksnes Teie üleskutset hoida „püsti pea ja maha lükata need orjaahelad!!!“ Seda üleskutset lugedes tundus mulle, et Te soovite asetada 21. sajandi Eesti kuskile muinasaega või 19. sajandisse. Aga maailm meie ümber ei ela enam 13. või 19. sajandis. ’Iseseisvus’ ja ’sõltumatus’ tähendavad maailmastumise tingimustes midagi muud kui 19. sajandi riigiõiguses. 1939.a oli end neutraalseks kuulutanud Eesti formaalselt nii ’iseseisev’ kui võimalik, aga mis sest abi oli?

Teie tõstatatud juriidiliste küsimuste osas vt vastuseid eespoolt.

Kalle Kulbok, kalle@royal.tartu.ee, 16.04.2003 13:01
Saatsin õiguskantslerile möödunud reedel teabenõude: ---------------- TEABENÕUDE SISU: Meie põhiseaduses kasutatud mõistete kohaselt on lepingu sõlmimine samastuv selle allkirjastamisega ja lepingu jõustamine samastuv ratifitseerimisega.

16. aprillil kavatsetakse alla kirjutada EL liitumisleping, mis hetkel ei ole kindlasti põhiseadusega kooskõlas.

Eesti põhiseaduse § 123 sätestab, et Eesti ei sõlmi välislepinguid, mis on põhiseadusega vastuolus.

Eeltoodu valgusel on kavandatav allkirjastamine vastuolus põhiseadusega ja sellest vastuolust on teadlik ka juristiharidusega Kristiina Ojuland.

Millistes märgukirjades või muudes dokumentides on sellele vastuolule tähelepanu juhtinud õiguskantsler?

TEABENÕUDE EESMÄRK: Otsustamiseks, kas õiguskantsler on teinud kõik endastoleneva põhiseadusliku konflikti vältimiseks.

Hinnangu andmiseks, keda ametnikest võib kahtlustada karistuseadustiku § 232 sätestatud kuriteo toimepanekus või selles kuriteos kaasosaline olemises.

TÄITMISE VIIS: Soovin infot e-posti teel. --------------------- Ei ole sellele teabenõudele siiani soovitud vastust saanud. Palun lisaks online-intervjuus vastata küsimusele ka sisuliselt.

Ja palun mitte rääkida õiguskantsleri õigusest asju omatahtsi tõlgendada. Juhin tähelepanu, et ka liitumislepingu põhiteksti viimane sõna enne allkirju on “sõlmitud”. Kui president ja välisminister annavad lepingule oma allkirja selle sõna järel, ei saa ükski normaalne elementaarset loogikat omav inimene tõlgendada seda sõna “mitte sõlmituna”.

Härra Kulbok, Teie teabenõudele on tänaseks elektronpostiga vastatud. Õiguskantsler ei saa ega tohi õigust loogikavastaselt tõlgendada, küll aga peab õiguskantsleri juriidiline kvalifikatsioon tagama selle, et tõlgendamisel arvestatakse kõiki tunnustatud tõlgendamismeetodeid: grammatilist, süstemaatilist, ajaloolist ja teleoloogilist tõlgendamist. Kui Te rebite sõna „sõlmima“ muust õiguslikust kontekstist välja, piirdute Te ainult grammatilise tõlgendamisega, mis viibki Teid ekslikule järeldusele. Eesti riigiõigus näeb välislepingute sõlmimiseks kindla protseduuri ja antud juhul on lepingu ratifitseerimine Riigikogu poolt vältimatu eeltingimus selleks, et lugeda leping „sõlmituks“. Riigikogu omalt poolt aga tegutseb antud küsimuses vastavalt rahva antavale juhendile. Ka rahvusvahelise õiguse mõttes pole liitumisleping enne ratifitseerimist „sõlmitud“, vaid pelgalt alla kirjutatud.

tnt, 16.04.2003 10:33
Lp Allar Jõks, Mina olen veendunud EL vastane. Mina tahan teada, kui rahvas otsustab 14. septembril, et ei taha astuda ELi, kas Eestil on siis veel taganemisteed või meelega rahvahääletus pandud sellisele ajale, et enam taganemisteed pole. Kas rahva häält võetakse kuulda, kui ei olda ELi poolt? Kui ei võeta kuulda, siis küll Eesti pole vabariik(rahva riik) vaid kannatab edasi rumalate poliitikute türannia all.
Põhiseaduse järgi on rahvahääletuse otsus riigiorganitele kohustuslik ehk teisisõnu — kui rahvas ütleb liitumisele “Ei”, siis Eesti Vabariigi põhiseadust ei täiendata ning Eesti 1. mail 2004 Euroopa Liiduga ei ühine.

Mis puudutab rahvahääletuse kuupäeva, siis on valitud aeg optimaalne. Rahvahääletust ei saa korraldada varem, kui liitumisleping on sõlmitud ning sellega kaasnevaid plusse ja miinuseid rahvale põhjalikult selgitatud. Teisalt on aga aeg septembrist maini piisavalt pikk selleks, et rahvahääletuse positiivse tulemuse korral jõuaks põhiseaduse muudatus jõustuda ning Riigikogu liitumislepingu ratifitseerida.

Enn Kaljo, ennkaljo@hotmail.com, 16.04.2003 10:27
Lugupeetud hr. Allar Jõks, Täna toimub Ateenas ELi lepingu allkirjastamine, mis Eesti Vabariigi PS valgusel on põhiseaduse vastane tegevus, kui seal meie riigijuhid selle lepingu alla kirjutavad. Kuidas Teie seda kommenteerite ja kas see tegevus ei tundu Teile imelik, ehk mitte öelda, seadusevastane? Sellest on eelnevalt kirjutatud hr. Streimannile ja ka hr. Bergile mitmete küsijate poolt, aga nemad ei vaevunud ebamugavatele küsimustele üldse vastama. Kas Te arvate samuti, et ebameeldivad küsimused tuleb maha vaikida. Delfi peegeldab ju tegelikult ikkagi valijate mõttemaailma ja siin on näha, et 70% Eesti rahvast on ELi vastu. Rahvalt ei ole aga ei president ega teised juhid volitust saanud lepingule alla kirjutada. Kuidas kommenteerite seda Eesti Vabariigi Põhiseaduse valvurina?
Ebameeldivaid küsimusi ei tohi kindlasti ignoreerida. Teisalt võimaldavad keerulised küsimused alati erinevaid tõlgendusi ja vaatenurki. Kindlasti ei saa ma nõustuda väitega, et presidendil ja välisministril puudus volitus liitumislepingule all kirjutada. Eesti riigi juhid on demokraatlike valimiste kaudu volitatud oma funktsioone täitma. Enamik Riigikogus esindatud poliitilisi jõudusid on juba aastaid kuulutanud ELiga liitumise oma programmiliseks eesmärgiks. See, et poliitilised jõud, kes toetavad liitumist ELiga, on kogu aeg olnud Riigikogus enamuses, ei kinnita kuidagi Teie väidet, et „70 % Eesti rahvast on ELi vastu“. Mis aga peamine, liitumislepingule allakirjutamine on alles eeltingimus rahva arvamuse küsimiseks 14. septembril.

Enn Oja, 16.04.2003 09:27
1) Rahvahääletuse seadus lubab ainult ühemõttelist küsimust. Kuidas aga Teie lasite läbi sellise kaheosalise küsimuse, kus osised pole teineteisega 100%-lises sõltuvuses? Kas õiguskantsleril on samuti “õigus” ühemõttelisi seadusesätteid omavoliliselt tõlgendada nagu klikile hetkel kasulik?
Möönan, et rahvahääletusele pandav küsimus ei ole ideaalne, kuid praeguses olustikus on see küsimus rahva tahte üheseks kindlakstegemiseks parim. Küsimuse “Kas Teie olete Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmise poolt?” kaks osa on omavahel olemuslikult seotud. Eesti ei saa Euroopa Liiduga ühineda ilma põhiseadust muutmata. Teisalt kaotaks aga põhiseaduse täiendamine mõtte, kui rahvas ühineda ei soovi. Kui küsida neid küsimusi eraldi, võib tekkida olukord, kus ühele küsimusele vastatakse “Ei” ja teisele “Jah”. Nii tekiks põhiseaduslik patiseis, millele mina lahendust ei tea.

Olete ametis olnud juba piisavalt kaua, kuid peale pisikeste kõmukate (millest paar on ka asja eest olnud) pole õnnestunud kuulda-lugeda ühestki meie seaduste loogilis-keelelisest analüüsist ning nõudest vastuolud kõrvaldada. kas Te üldse seda kavandate, või ongi Teil eesmärgiks oma ametiaeg kuidagi moodi lõpuni vegeteerida?
Ma ei pea eetiliseks ise oma töö tulemusi hinnata. Kel huvi, võib õiguskantsleri tegevusest lugeda veebilehelt www.oiguskantsler.ee. Seal on muuhulgas õiguskantsleri iga-aastased ülevaated õigustloovate aktide kooskõlast põhiseaduse ja seadustega, kust leiab ka analüüsi vastuoludest ja puudustest seadustes, mille vastu küsija huvi tunneb.

Miks rahvahääletusel kavatsetakse otsene iseseisvusest loobumise küsimus asendada seda vältiva küsimusega? Siinjures loodan, et ka Teie peate iseseisvumisest loobumiseks seda, kui Brüsseli ametnik otsustab meie riigi sisekorralduse üle, nt karujaht, ega hakka siin lahutama absoluutmõistet osadeks või seda võrdlusastmetesse toppima nagu meie juuravõhikutest riigikogulastele ja (Kadrioru) eesistujale omane?
Olen seisukohal, et Euroopa Liiduga liitumise korral Eesti oma iseseisvust ära ei anna. Pigem võib rääkida suveräänsuse ühisest teostamisest koos teiste Euroopa Liidu riikidega. Tegelikult on Eesti ühinemislepingujärgselt rohkem suveräänne, kuna tal on kaasarääkimis- ja otsustamisõigus tunduvalt enamate asjade osas kui seni.

EVkodanik, 16.04.2003 22:53
Kas Eestis enam Põhiseadus ei kehti? Kas alates 16. aprillist on demokraatlik riik asendunud diktaatorlikuga? Kas Põhiseadus presidendile ja Välisministrile enam ei kehti?Kas mina võin nüüd ka seadusi rikkuda?Kas riigivastased teod on nüüd lubatud?! Mida teha, kui Eesti Riik ei ole mulle enam püha? Mida teha kui on kadunud austus Presidendi ja Eesti riigi institutsioonide vastu? Mida teha kui ma enam makse maksta ei taha? Miks peab veel presidenti ja tema kantseleid üleval pidama? Milleks Eestile valitsus ja parlament kui nad ignoreerivad rahvast? Kui mina rikun Põhiseadust, kuidas te saate mind karistada sest Põhiseadus ei toimi? Milleks on Eestis Õiguskantsler?
Euroopa Liiduga liitumine on olnud Eesti riigi prioriteet alates Euroopa Liiduga assotsieerumislepingu sõlmimisest. Seda tahet on väljendanud kõik Eesti rahva poolt valitud Riigikogu koosseisud. Liitumislepingule allakirjutamine ei tähenda Eestile õiguslikult siduva kohustuse võtmist. Lõpliku otsuse antud küsimuses teeb Eesti rahvas 14. septembril. Eesti Vabariigi põhiseadus kehtib ka pärast 16. aprilli 2003. Eesti põhiseadus ning seadused on täitmiseks kohustuslikud nii täna kui ka pärast võimalikku liitumist Euroopa Liiduga.

ipähkel, 17.04.2003 08:19
Teatavasti ütleb põhisedause § 105, et kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised. Millegipärast ei ole seda nüanssi seoses EL-hääletusega üldse käsitletud. Seega küsimus : Kas on leitud mõni õiguslik nipp [mida võiks siinkohal tutvustada] või on peale EL-hääletuse läbikukkumist oodata siiski uusi Riigikogu valimisi?
See on hea küsimus, millele tuleb enne rahvahääletuse toimumist anda kahtlemata ühene vastus. Antud juhul viiakse läbi rahvahääletus küsimuses, mida Riigikogu ei saa ise otsustada (põhiseaduse I ja XV peatüki täiendamine), mistõttu leian, et Teie poolt tsiteeritud põhiseaduse § 105 lg 4 ei ole kohaldatav. Erakorraliste valimiste nõue puudutab tavaliste seaduste, mitte aga põhiseaduse muutmise rahvahääletusega seonduvat. Riigikogu laialisaatmise idee, mille üle arutleti pikalt ka Põhiseaduse Assamblees, on anda rahvale võimalus Riigikogu sisuliselt umbusaldada läbi Riigikogu poolt ettepandud seaduseelnõu tagasilükkamise. Riigikogu umbusaldamise ning põhiseaduse muutmise võimaluste sidumine ei oleks kooskõlas Eesti põhiseaduse sätte ja vaimuga.

Teine oluline argument tuleneb rahvahääletuse seadusest, mis ei luba vanal Riigikogul panna tavalise seaduseelnõu rahvahääletust ajale, mil on koos uus Riigikogu. Põhiseaduse muutmise seaduse osas aga taolist keeldu ei ole. Euroreferendumi korraldamise otsustas eelmine Riigikogu 18. detsembril 2002, mistõttu on mul raske näha kaalukat põhjendust, miks peaks see rahvahääletus olema umbusaldushääletus uuele Riigikogule.

Pauliine Pihla, paulapihla@hotmail.com, 17.04.2003 08:30
Tere! Miks kõneldakse enne referendumi tulemuste selgumist EL astumisest kui otsustatud asjast? Kuidas saan mina lihtkodanik seda muuta? Eeldus, et referendum saab positiivse tulemuse on ju teadlik mõjutamine?(peale soovunelma ei ole sellel ju mingit muud alust) Eurovastaste seisukoht kaob nagu lumme kui riigi ametlik seisukoht( nii võib valitsuse avaldustest jm järeldada)iga päev massimeedia abil paljundatud ja levitatud saab. Demokraatiaga pole sel midagi ühist. Teie kommentaar palun.
Rahvahääletuse tulemus ei ole kindlasti ette otsustatud. Olen alati rõhutanud, et rahvale tuleb esitada kõik liitumise plussid ja miinused. Selleks tuleb rahastada ka eurovastaste seisukohtade levitamist. Meil kõigil on võrdne võimalus mõjutada euroreferendumi tulemust 14. septembril valimiskasti juures.

eestlane, 17.04.2003 09:22
Riigi esimene kodanik õhutas minus vaenu PRESIDENDI INSTITUTSIOONI vastu s.o.ka EV Põhisesdusliku korra vastu! Kas see on ka karistatav?
Et tunnete vaenu Vabariigi Presidendi institutsiooni vastu on kahetsusväärne, kuid see pole siiski piisav alus presidendi kriminaalvastutusele võtmiseks.

Henry, henry5@hot.ee, 17.04.2003 11:38
Lp hr. Allar Jõks, Kui Eesti saab Euroopa Liidu täisliikmeks, siis milliseks kujunevad poliitilised ja väliskaubanduslikud suhted Venemaaga?, kas topelttollid kaovad?
Seda, milliseks kujunevad majanduspoliitilised suhted Venemaaga, ei ole õiguskantsleril võimalik hinnata.

lizbeth, brosman@hot.ee, 17.04.2003 12:24
KES SEE JÕKS ÜLDSE ON?
Vaata siia: Allar Jõks.

Niisama, 17.04.2003 13:18
Kas referendumil üldse tohib küsida kahte küsimust? Sisuliselt need seda ju on (põhiseaduse muutmine ja EL-iga liitumine). Igasugune jutt, et üks küsimus sõltub teisest, on ju tegelikult häma. Samal moel võiks küsida, et “kas soovite õlle hinna alandamist ja piruka sisse moosi?”
Vt minu vastust Enn Oja esitatud küsimuste. Teie poolt toodud näide pole vaimukuseta, kuid pole antud juhul sobiv. Kui ELiga liitumiseks on hädavajalik põhiseaduse muutmine, siis õlle ja piruka sees oleva moosi vahel mina nii tihedat seost ei näe. Kuigi armastan mõlemat.

Allar Jõks tänab küsijaid sisukate küsimuste eest ja soovib kõigile häid pühi!

---
2001. aastast õiguskantslerina töötav Allar Jõks kontrollib, et kõik Riigikogu ja valitsuse otsused vastaksid põhiseadusele.