Viimasel poolel aastal on igast august ning igal ajal välja pressinud üks kole täheühend, mida ma pea iga jumala päev olen sunnitud kuulma/nägema — „juriidiliselt on kõik korrektne” ehk J.O.K.K.

Poliitikud ja ajakirjanikud
Ma ütlen ausalt, mul on sellest väljendist ikka täiega kõrini! Probleem siin eelkõige selles, et tegelikult ei kasuta ükski normaalne (normaalne!) inimene enam ammu nimetet väljendit ning ainukesed, kes seda endiselt debiiliku järjepidevusega oma lugudesse topivad, on poliitikud (kellelt see sõgedus alguse saigi) ja ajakirjanikud.
See juba ammuilma ära leierdatud tähemonstrum tuletab mulle meelde üht teist lausekest, mis silmnähtavalt samuti vaid teatavat kildkonda ajakirjanike veel siiani homeeriliselt naerma ajab — „ei kommentaari”. Tule taevas appi, kuidas ka seda nõmedust meedia vahendusel käiatakse ja väsimuse märke pole kahjuks veel näha!

Mõndagi õpetlikku lollist klassivennast
Mulle meenub sellega üks minu algkooli klassivend. Loll ja nõme inimene, keda keegi eriti ei sallinud, aga kes selle eest oli ilma igasuguse huumorisooneta. Või noh — täpsemalt öeldes oli tal vist suisa elevant huumorisoonele astunud või oli see tal — nagu sakslastel — läbi lõigatud.

Aga oh imet, ükskord sai see nõmedik hakkama ühe õnnestunud naljaga (mida ma õnneks enam ei mäleta) ja suutis korraks suisa terve klassi naerma ajada. Ja mis selle tulemus oli? Lollakas sai sellest nõnda palju innustust, et ta hakkas seda nalja üha uuesti ja uuesti korrutama, tehes seda igal võimalikul ning võimatul juhul. Tulemus? Klassikaaslastel viskas see „nali” lõppeks täiega üle ja seda inimest hakati veel rohkem vihkama kui enne.

Minu meelest oleks ajakirjanikel ülaltoodud lookesest nii mõndagi kõrva taha panna…

Otsene ettepanek
Ning kui poliitikutele-ajakirjanikele see lühendite kasutamine ja lapsus lingua’te korrutamine nii hirmsalt saba rõngasse ajab, siis mõtelge midagi uut välja! Rohkem vaimuerksust, kallid rahvasaadikud, ministrid ja sulesepad!

Ajakirjanikele eraldi. Kui te suudaksite enamuse lauseid või mõttelõngasid rüütada lühendite vormi ehk mingi teema võtta kokku kellegi keele-eksimusega, siis mõtelge kui palju te suudaksite kokku hoida leheruumi, mille võiks siis täita toredate vaimuvaeste reklaamidega.

Nii, vaadakem siis, mis viimasel aastal on kõigil hambus olnud, lähiajal vist unustuste hõlma ei vaju ning seega oleks vajalik looritada ühte korralikku lühendi-hõlsti…

Veidi uusi lühendeid
Esiteks loomulikult suhkrutrahv ehk S.T! Oi sellega saaks palju nalja, et naera või vats paigast, kui seda nii paar-kolm kuud järjest korrutada. Politsei altkäemaksu skandaali võiks lühendada P.A.SK. ning kui sinna lisada veel maa-ameti skandaal ehk M.A.SK., siis saaks kah ju tükimat aega lustida.

Punasõduri võiks ristida äkki P.S. ja Edgar Savisaare E.S. Põllumajandusminister oleks PÕM.M. Mitte et see kedagi naerma ajaks, aga kuna need sünonüümid veel pikemat aega meie leheveergudel võivad figureerida, siis oleks nende arvel tulevikus ju jälle hea törts paberit kokku hoitud. Või ansiplik Rahvaga on kõik korras — R.O.K.K! Või: keskkonnaministri eksimused pole piisavad (näiteks mehe kinnipanekuks) — K.E.P.P.

Usinamad tolvanid koostavad sellest kõigest juba internetisaiti.

Pegasus lendu!
Laiemaid teemasid käsitleda võivaid keelapse on aga kahjuks juba natukene vähem. Siin võiks äkki kasutada hoopis tuntud inimeste nimesid, kes on omal-ajal millegi meeldivaga rahvale silma ja südamsse jäänud ning kelle nime taha võiks siis ajakirjanik panna ühe sõna, mida ta lühidalt öeldes tahtis enda artikliga arvata.

Näiteks pusib mõni kaak endale hunniku aktsiad kokku ametiseisundit kuritarvitades. Siis selle asemel, et terve lehekülg miskit arvamusplära täis mäkerdada, võiks loo kirjapilt olla hoopis selline: „kaagi nimi. — Ain Hanschmidt — paha”. Ja jälle terve lehepind kui maast leitud ning reklaami ülesriputamiseks valmis!

Või võtab taaskord Savisaar sõna, et punasõdur on hea ja soe. Kuna keegi seda jura nagunii lugeda ei viitsiks, võiks ajakirjanik lugejate säästmiseks panna lihtsalt kirja „E.S. — p.s. — arvab, et hea”.

Ja nõnda edasi ja edasi! Inimeste fantaasia on ju piiritu ning uute lühendite kasutusele võtmine on kinni vaid tahtest ja mõtteteravusest. Seega — Pegasus lendu, armsad ajakirjanikud! M.O.T.T.