Jan Trei: Järeldusi Padaoru juhtumist ja Monikast

 (6)
Jan Trei: Järeldusi Padaoru juhtumist ja Monikast
Foto: Andres Putting

Lumetorm „Monika“ tujusid sai kogu riik tunda 9. ja 10. detsembril. Esimest korda oli tormil nimi ja iseloom (tormihoiatuses kasutati sõna „fuuria“). See näitas, et tegemist on erakordse loodusnähtusega. Monika taoline torm külastas viimati Eestit 1975. aastal.

Lumetorm „Monika“ pani proovile nii Maanteeameti võimekuse elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel kui ka päästeasutuste võimekuse hädaolukorraks eskaleerunud sündmuse tagajärgede likvideerimisel. Lisaks jättis ta paljud inimesed elektrita.

Arusaadavalt on tegemist emotsionaalse teemaga, kui inimesed jäävad lumetormi ja lumevangi ning ohus on inimeste elud ja tervis.
Ajaloolise tõe huvides oleks mõistlik üle käia juhtumi kitsakohad, mis on üleriiklikus meedias mõnevõrra segaseks jäänud. Veel olulisem on Padaoru juhtumi kohta teha tõepärased ja ausad järeldused, kuidas riik võiks paremini edaspidiselt sarnastes olukordades toimida.

Mis siis tegelikult Padaorus juhtus?

Padaorus toimunu oli heaks proovikiviks riigi võimekusele ning pani riigiametite koostöö proovile. Hädaolukorra seadus nimetab kokku 42 erinevat elutähtsat teenust. Päris kindlasti on elutähtis teenus päästetööde toimimine ning riigi põhi- ja tugimaanteede hoiu toimimine.
Kui elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamine ebaõnnestub ning sellega kaasneb ootamatu oht inimeste elule, tervisele, varale või keskkonnale, tuleb viivitamatult alustada päästetöid.

Nagu ikka kriitilistes olukordades, siis paljud kehvad asjad hakkasid juhtuma üheaegselt — suvekummidega sõitvad rekkad kaotasid juhitavuse ning sõitsid riigimaantee kinni, karge lumetorm, mis autod ja tee kinni tuiskas.

Padaoru juhtumist rääkides oli kõige suuremateks probleemideks sündmuse ja informatsiooni tõepärane hindamine ning kommunikatsioon juba tekkinud hädaolukorras.

Päästeamet sekkus Padaoru juhtumisse 10. detsembri varahommikul kell 03.39, kui oli selge, et Maanteeamet ega teehooldaja AS Virumaa Teed ei ole enam võimelised olukorda lahendama. Kuigi Ida-Eesti Päästekeskus alustas juba kesköö paiku ettevalmistusi inimeste evakueerimiseks ning toidu ja kütuse transpordiks sündmuskohale, puudus lumevangis olnud inimestel kahjuks selle kohta teave. Esimene teave päästeteenistuselt inimesteni siiski edastati, kui päästetöötaja käis kella 06.45-10.00 läbi kõik autod teavitades päästetöödest ja vaadates üle olukorra sõidukites.

Päästetöödega alustamisega Padaorus ei venitatud, vaid viivitus oli tingitud puudulikust kohapealsest informatsioonist. Kui oleks teehooldaja poolt enne selgelt öeldud, mis olukord Padaorus on ja et hakkama ei saada, oleks olnud päästetöid võimalik alustada kuskil 3 tundi varem.
Mida siis Padaorus juhtunust õppida ja milliseid järeldusi teha?
Esiteks, hinnang olukorra tõsidusest ja probleemi adekvaatne äratundmine (pikalt ja palju inimesi lumevangis) hilines kogu infoahelas.

Edaspidiselt oleks vajalik riigiametite vahelises koostöös sarnaseid olukordi ja stsenaariumeid rohkem läbi mängida, et paremini välja tuleksid koostöö kitsaskohad.

Teiseks, tõhusam infokanalite kasutamine — ilmselt oleks saanud raadiojaamades rääkida operatiivsemalt sündmuste arengutest, tagamaks et lumevangis inimesed oleksid olnud infoväljas ning psühholoogiliselt teaksid, et nende päästmisega tegeletakse.

Kolmandaks, leida lihtne lahendus erimärgistusega kütuse ja liikluskindlustuseta tehnika kasutamise lubamiseks elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamiseks hädaolukordade puhul. Padaoru juhtumi lahendamisse kaasati tehnikat, mis kasutasid erimärgistusega kütust. Seetõttu tuleks selliste hädaolukordades erimärgistusega kütuse kasutamine seadustada, mis annaks kohalikele traktoriomanikele julgust sekkuda hädaolukorra lahendamistesse, kui riik neilt abi palub. Näiteks teede lahtilükkamistel.

Neljandaks, peame tegelema senisest enam sellega, et elanikkond võtaks tormi eelhoiatusi tõsiselt! Stiilinäiteks: Prognoosime sama hullu olukorda, kui Monika ajal“. Paljudele inimestele ei ütle eelhoiatustes toodud sentimeetrid ja meetrid sekundites eriti midagi. Isegi ei osata neile kahjuks piisavalt tähelepanu pöörata.

Viiendaks, liiklejate hoiatamise tõhustamine — päris kindlasti tuleb juba tormi eelhoiatuse korral jõulisemalt edastada liiklejatele detailsemaid teateid, konkreetselt millistel teedel võib tekkida probleeme ning milliseid teid vältida.

Loe veel

Kuuendaks, riigipiiri sulgemine — edaspidiselt tuleks kaaluda operatiivselt ka riigipiiri sulgemist, kui hädaolukord peaks puudutama rahvusvaheliste piiripunktidega maanteid. Et liiklusvoogu peale ei tekiks olukorras kus pole võimalik liiklust põhimaanteelt kõrvale suunata kinnituisanud kõrvalmaanteedele või vallateedele.

Seitsmendaks, rasketes oludes veoautode liikluse peatamine, kuni tuisk on möödas ja maanteed puhastatud.

Kaheksandaks, teehoolduses filosoofia muutus puhuks kui loodus on inimese vastu. Kes tegutseb kui teehooldusleping ei toimi. Kas järgmine käik on varuks Maanteeametil või pöörduvad pilgud päästjate poole.

Autor on siseministri nõunik ja kandideerib riigikogu valimistel IRLi nimekirjas.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare