Jakko Väli: Hambuni relvastatud pensionäridega riik
Kui mitte arvestada Ladina-Ameerika ja Aafrika riike, on Põhja-Korea ja Eesti on kaks riiki maailmas, mis ka majanduskriisi ajal kulutavad relvastusele olulisi summasid. Euroopa riigid aga vähendavad kaitseelarveid, sest tõelise demokraatia tingimustes ei pea valitsused võimalikuks kiratseva sotsiaalsfääri või läbipõlemiseni jõudnud õpetajate palkade tõstmise asemel kaitse-eelarvele rõhuda.
Euroopa riikidel on toimiv opositsioon ja demokraatlikud mehhanismid, mis välistavad inimestelt seitsme naha koorimise. Iirimaa on küll kriisis, kuid iirlased elavad inimväärset elu. Kreeka kriis ei ole niivõrd kreeklaste kriis, kuivõrd Saksa- ja Prantsusmaa pankade kriis. Euroopa ei päästa ju Kreekat. Päästetakse neidsamu panku.
Kuid on üheselt selge, et mitte ükski normaalne demokraatlik riik ei panusta kriisiajal relvastusse!
Pole mitte mingit vahet, kas meil on neli tanki ja kümme kindralit või kümme tanki ja neli kindralit. Kui Venemaa otsustab Eestit sõjaliselt rünnata, siis tähendab see, et Venemaa on ette kindel, et NATO ei astu Vene vägedega sõtta ja de facto on meie liitlased meid juba enne rünnakut kaitseta jätnud. See eeldab globaalsel tasandil radikaalseid muutusi, mida lähiperspektiivis kusagilt ei paista.
Kusjuures Gruusia sõjaga ei annaks meie tulevikukonflikti absoluutselt võrrelda. Meil on kümme korda vähem sõdureid ja meie piiride taga asuvad Vene ründeväeosad on kõik vägagi võitlusvõimelised, proffidest koosnevad üksused. Meie kümme tanki tehtaks pulbriks esimeste tundide jooksul, kui neile muidugi üldse ekipaaže suudetakse komplekteerida ja nad lihtsalt angaarides ei tolmu…
Ma ei taha alahinnata Eesti kaitseväge ja mul on siiralt hea meel, et tubli Kaitseliit saab juurde 25 miljonit, mida nad tõesti väärivad. Kuid seni kuni meie reservväelaste kordusõppustele ilmumine sõltub hommikusest udust, võiks rauda panustamise asemel tegeleda inimfaktoriga. Kaitseliitlased ka kunagi põrutasid tankirusikaga lakke, kuid on tänaseks lastehaigustest vabaks saanud. Kaitsevägi aga jookseb inimestest tühjaks ja Laar ise vist tanki ei mahu, või kuidas?!
Inimestega on meie riigil üldse mingi kana kitkuda. Hirmus tigedad ollakse Toompeal Eesti inimese peale!
Miks ometi ei taha arstid ja õed topeltkoormusega töötada? Kuidas nii, et õpetajad ja päästjad ei suuda 600 euroga kuus toime tulla? Miks need omavalitsused kaeblevad, et valitsus olevat lubanud neile laekuvad maksud endises mahus taastada kui nad ju niikuinii eurorahasid saavad?
No mis siis, et vaid „omad“ saavad?! See ongi demokraatia Eesti moodi!
Ja ei maksa siin viriseda midagi: sangarlik sotsminister leidis eelarvesse koguni 150 000 eurot, et lahendada maakohtades perearsti puudumise probleem. Lihtsalt imetlusväärne mees see Hanno Pevkur! Pealegi on ta sotsiaalküsimustes täpselt sama kompetentne nagu isamaaliitlasest Margus Tsahkna, kes meil riigikogus sotsiaalkomisjoni juhib…
Vot nendes kahes kolmanda ešeloni politiikus peitubki põhjus, miks tavaline inimene riigieelarvesse ei mahu. Kuni tegijaid vastavatele ametikohtadele ei panda (aga see sõltub omakorda partei prioriteetidest), seni ka vastav ametkond kiratseb.
Selles mõttes on justiitsjuntsu Kristen Michal olnud positiivne üllatus. Mees teab, mis mees teeb ja on midagi konkreetset juba korda saatnud. Kahjuks ei saa seda öelda Juhan Partsi kohta. Eesti Energia võttis 500 miljonit laenu oma igapäevategemiste jaoks ja miskipärast on mul tunne, et selle laenu teenindamise koormus laotakse õpetajate, päästjate ja teiste tavaliste maksumaksjate kukile. Mitte keegi Toompealt ei küsi, kust võtavad inimesed, kelle reaalpalk on juba kolm aastat pidevalt langenud, jõhkralt tõusvate aktsiiside, kommunaalkulude ja toiduainete hindade katmiseks vajaliku raha?
Kohalikud omavalitsused jagavad erakorralisi toetusi 20 ja 50 euro kaupa (Toompeal ei ole vist isegi rahaautomaadis nii tillukesi rahatähti?). Need toetused (hädaolukorras tule kustutamine!) ei lähe pensionäridele. Need lähevad lastega peredele või pikaajalistele töötutele, kelle osakaal töötute hulgas püstloodis tõuseb.
2012. aasta riigieelarve on stagnatsioonierakonna ja populismierakonna eelarve, mis Eesti elu edasi ei vii. Eelarve paisub tänu CO2 kvootide müügile ja tänu sellele, et 50 protsenti investeeringutest tuleb euroliidust. Seega ei ole eelarvel mingit seost kahe koalitsioonipartei saavutustega.
Kuid eelarvet tehes peaks ju ometi ka tulevikku vaatama? Milline on Eesti tulevik?
Talv tuleb, nagu ikka, karm ja üha enamad meie hulgast hakkavad veel aasta lõpus otsima võimalust välismaale minekuks. Tööle, elama ja jääma. Sest riik, mis majanduskriisi olukorras ostab tanke ja poeb suurimale valijate grupile, ei kuulu elamisväärsete riikide hulka.
