Jahumine SKP-st ja majanduskasvust

Räägime veidi muinasjuttu. Elas kord ilus ja rikas mees Tõnis ja elas ka vaene aga tark naine Ege. Tõnis ostis uhke auto 200000 krooni eest ja iga päev ka kütust 365x 300= 109500 kr. aastas — riigi SKP kasvab nii et mühiseb.

Ege sai Rootsi sugulastelt kasutatud jalgratta ja vahetas sellel kummi 100 kr — otsi kuidas tahad, SKP-st pole haisugi. Tõnis ostis ka maja 2 miljonit kr ja Ege remontis oma metsast saadud lauamaterjaliga vanematemaja teise korruse ja elab katusekambris nagu miška, ainult SKP ei taha kuidagi tõusta.

Tõnise ilus naine tahtis veel ilusam olla ja viis palju-palju raha plastikakirurgile, Ege seisis vihmaga räästa all ja nägi suve lõpul jälle viis aastat noorem välja tänu taevaisa silmaveele ja ka majandusanalüütikud nutsid, sest järjekordselt ei mingit majanduskasvu Ege poolt.

Palaval suvel lülitas Tõnis sisse viimase peal konditsioneeri ja sai sellest kopsupõletiku ja kiirabiauto, mis teda haiglasse viis sõitis vastu puud, kuna Tõnis oli nii tähtis mees ja auto pidi erakordselt kiiresti sõitma ja kui õnnetus juhtus siis SKP hirnus kohutavalt naerda, sest uus kiirabiauto kasvatas teda rohkem kui viimase malli Mersu. Ege avas öösiti akna, et öine jahedus teda varaste hommikutundideni silitaks ja oli täiesti unustanud sellise sõna nagu arstionu. Ei teadnud ta midagi nendes valgetes kitlites imelikest onudest ega külastanud teda ka rohelised mehikesed kuna selge kaevuvesi on tema lahke V.S.O.P. Privilege. Imeilus elu on Egel aga ei mingit SKP-d. Tõnisel on SKP-d kuhjaga, ainult elu ei mingit.

Ege stiilis saaks elada aegade otsani, aga Tõnise planeedi aegumistähtajaks on ennustatud 2050 ja karta on, et see jõuab palju varem kätte, kuna maa, vee ja metsade häving kasvab üha kiirenevas tempos. Nii peabki Ege igavat majandusteadust tudeerima ja Tõnisega dialoogi pidama, sest planeet on neil kahjuks ühine. Hetkel kehtiva majandusmudeli ja metoodika puhul näitab majanduskasv ressursside prahiks muutmise kiirust inimese poolt, näitab elu hävitamise kiirust ja ei midagi muud. Majanduslik arvestussüsteem, millega mõõdetakse majanduskasvu, ei arvesta sotsiaalse ega looduskapitali hävitamist — sõjad, üleujutused, õlireostused, terroriaktid lähevad kõik arvesse kui majandustoodangu puhastulu! Kui meelitame siia välismaiseid ettevõtteid oma odava elektri ( elekter on odav ainult seetõttu, et arvestusmetoodika ei kannata mingit kriitikat ja tulevastelt põlvedelt võetakse maa ja põhjavesi) ja madala palgatasemega, siis laseme neil kasumit teenida oma maa hävitamise ja inimeste kurnamise arvelt!!!

Kui aga tõeliselt tunneme muret riigi jätkusuutliku arengu pärast, siis peame vabastama end majanduskasvu kinnisideest, vabanema illusoorsetest majandusmüütidest ja looma uue majandusmudeli, mis lähtuks järgmistest põhimõtetest:

• loodusvarade kasutamise tasakaalustamine ökosüsteemi taastootmisvõimega ( hetkel, mil planeedi elanikkond on 6 miljardit inimest võib elukeskkonna tasakaalu rikkumata igaüks meist päevas põletada fossiilseid kütuseid 2 l bensiini või selle ekvivalendi ulatuses! Kuidas tunne on, automüüjad? Naftatransiidiärimehed? Mida olete ette võtnud mittesaastava automootori loomiseks? 500 miljonit autot on ootel…)
• kasutaja maksab ja saastaja maksab
• arengu hindamine jätkusuutlikkuse näitajate alusel — toodetud, loodus- ja inimkapital, metoodika võeti Maailmapanga poolt kasutusele juba 1996.a. aga kahjuks ei ole saanud see valdavaks ega suutnud asendada kasvu tagaajamist
• suletud tootmistsükkel, mis kasutab taastuvat energiat ja on jäätmevaba
• igasugune prügi sorteeritakse enne prügimäele saatmist ja sisuliselt ei olegi sinna midagi viia kui klaas, paber, plastik ja metall on eraldi konteineritesse sorteeritud ja ohtlikud jäätmed kokku kogutud

Korporatiivsed huvid saavad ainukesena kasu majanduskasvu taga ajavast avaliku sektori poliitikast, sest SKP kasvuks peetakse nii metsade, kalavarude, maavarade hävitamist kui ka metsade maharaiumisest tingitud üleujutuste tagajärgede likvideerimist, puhastusseadmete ehitust, liiklusõnnetuste tagajärgede likvideerimist, vanglaid, surnukuure, kõike kraami õgib SKP elukas. Lõppenud üleujutus Euroopas kasvatas SKP-d Saksimaal 15 miljardit eurot, Austrias 7 miljardit, jne. Issand, heida armu, saada veidi üleujutust, et saaks majandusnäitajaid paremaks ja elu halvemaks !?

Majanduskasvu kõrvalproduktid on üha kiirenev elukeskkonna hävimine, õhu ja vee saastatus, kõrge müratase, keemiliste ainete üha intensiivsem kasutamine toiduainetetööstuses, suurenev haigestumine, eeslinnade teke, ainusõltuvus autoliiklusest, televisioonist, reklaamist, labastest lõbustustest — inimliku mõõtme ja südamlike suhete kadumine.

Kui majanduskasvu tekitada alternatiivenergeetika, rongi- ja rattaliikluse, merelaevanduse, bioplasti tootmise, puidust valmistoodangu müügi, ökoturismi, mahepõllunduse, e-valitsuse, muusika, tantsu ja laulu ekspordiga, siis võib nõus olla ka SKP tõusuga, aga mitte ainult tarbimise arvelt nagu praegu; tõus iga hinna eest, tõus ükskõik mis hinnaga, tõus tõusu pärast ei saa kindlasti olla meie eesmärk.

Kunagi ei tohi sisu ohvriks tuua vormile, nii lihtne see elu ongi.