Tänane Tallinna linnapea on öelnud, et Tallinna TV rahastamine on valijate tahe. Keskerakonna valijate jaoks võibki see nii olla, aga iga oma elanikest lugupidav omavalitsus täidab esmalt talle seadusega pandud kohustused ja alles siis võib lubada võimaluse korral endale uusi kalleid projekte. Lasteaiakohtade tagamine ja lasteaedade ülalpidamine on ühemõtteliselt kohaliku omavalitsuse ülesanne. Üleriigilise telejaama loomine seda aga ei ole.

Täna on Tallinnas lasteaiajärjekorras ikka veel ligi 500 last. Tõsi, viimase kolme aasta jooksul on lasteaiakohtade arv tublisti tõusnud. Rahastamine aga märgatavalt vähenenud. Lasteaedade tegevuskulud moodustavad küll jätkuvalt linnaeelarvest väga suure osa (vanas vääringus 730 miljonit krooni), kuid kõnealune eelarverida on 2008. aasta tasemest ikka veel 70 miljoni krooni võrra väiksem. Nii tuleb pealinna lasteaedadel juba kolmandat aastat hakkama saada tõelise kriisieelarvega. Kasvanud hinnad muudavad sel aastal lasteaedade toimetuleku eriti raskeks.

Tallinnal on täna kokku üle 130 lasteaia. Neist sadakond ootab 20 aastat pärast Eesti riigi taastamist jätkuvalt kapitaalremonti. Kui 2007. aastal suutis Tallinn panustada lasteaedade remondiks igati tubli 156 miljonit krooni, siis sel aastal vanas vääringus vaid 2 miljonit krooni. See tähendab, et lasteaedade investeeringute eelarve on vähenenud tervelt 78 korda. Tõsi, sama perioodi jooksul on majanduskriisi ja riigipoolsete kärbete tõttu kukkunud oluliselt ka pealinna eelarve maht, kuid seda vaid natuke üle 15 protsendi.

Loodetud lisaraha paari kuu eest volikogus vastu võetud lisaeelarvega aga tänane linnavõim valmis leidma ei olnud. Tervet Eestit katva Tallinna TV käima lükkamiseks nõudis aga linnavalitsus samal ajal vanas vääringus 30 miljonit krooni eraldamist. Pole siis ime, et linnajuhtide taoline prioriteeide valik tekitas lastevanemate seas suure protestiliikumise. Täna kogutakse allkirju Tallinna TV sulgemist ja vabaneva raha lasteaedadele suunamist käsitleva volikogu otsuse eelnõu algatamiseks.

Kuidas peaks siis kujunema edaspidi Tallinna lasteaedade rahastamine? Kui 2007. aastal sõlmiti Toompeal koalitsioonileping, loodi sotsiaaldemokraatide ettepanekul mitme miljardi kroonine programm „Igale lapsele lasteaiakoht“, mis oleks taganud lasteaedade probleemi tervikliku lahenduse terves riigis. Kahjuks kärbiti ka programm praeguste võimuerakondade poolt 2009. aastal. Kindlasti oleks vajalik riigipoolse toetuse taastamine omavalitsustele laste päevahoiuteenuse korraldamiseks.

Samas eraldab riik järgmise kahe aasta jooksul kuue Tallinna lasteaia remondiks raha saastekvoodi müügist. Kindlasti suudab ka Tallinna eraldada oma eelarvest lasteaedade investeeringuiks oluliselt suurema summa kui 2 miljonit krooni. Täna on see otsus puhtalt poliitilise tahte taga.

Vahetult enne lisaeelarve vastuvõtmist Tallinna volikogus külastasin kõiki Põhja-Tallinna lasteaedasid. Linnaosa 19 lasteaiast on vaid paar kapitaalremondi läbinud Kuigi olin juba tollal kergelt skeptiline linnavalitsuse valmisoleku suhtes suurendada lasteaedade eelarveid, poleks oodanud nii karmi poliitiliste valikute erisust. Ja seda veel taolises kontekstis, mis vastandab omavahel lasteaialaste õppe- ja kasvukeskkonna ning meelelahutusprogrammi.

Kolme lapse isana loodan, et tulevikus ei pea ma hakkama koostama isiklikku eelarvet, millega võtan lapsevanemana kõigele lisaks kohustuse hakata remontima ka linnale kuuluvat vara. Täna tuleb seda paraku teha üha suuremas mahus nii mul kui paljudel teistel pealinna lastevanematel.

Autor on Tallinna Linnavolikogu SDE fraktsiooni esimees.