Isetehtud kalakallerdused

Ujub ja maitseb: Juku-Kalle Raid ja Toomas Kümmel teevad inimeste rõõmuks kevadist maitsvat kalatarrendit.

Üks tuttav väidab juba aastakümneid, et parim kala on vorst. Aeg-ajalt võib selles lähenemises tõeiva sees olla, ent — andku kodanikud endale aru — ega siis pidevalt vorsti alla ajada ka ei viitsi. Mõnikord käitutakse õngega ja istutakse jõe ääres niikaua, kuni nina voolu suunas viltu jääb. Siis istutakse teisele poole jõge. Paari aastaga on nina jälle kombes, ükspäev võib õnge otsa ka kala tulla.

Püüa ükskõik keda ja tee!
Eestimaa vetes on kalu kurat teab kui palju — ja kalateadlastest kuradid väidavad, et meie jõgedes järvedes ja meres umbes liiki. Mõned neist kipuvad välja surema, teised on jälle vallutajad — pannud looduskeskkonda plagama kusagilt kasvandusest. Söögiks sünnib neist vee-elukaist tarvitada umbes pooli.

Fakt, et paljud meist ise kala püüda ei viitsi. See on ikkagi õnne asi ja kui sa mingi Vladislav Koržetsi sugune friik ei ole, võib lühikese ajaga hirmus tüütuks minna.

Tegelikult tuleb kalastamiseks õppida loodust kuulama, muud midagi. Ja egas pole tähtis, kes sul otsa hakkab, midagi saab neist ikka põskepistmiseks soperdada.

Just kevadistele kala-inimestele mõeldes õpetame täna tegema midagi sihandset, kus võib kasutada igasuguseid kalakesi. Peaaegu kõiki. Tõsi, kilu pole proovinud, aga kilu on hääm rappida sügisel, kui ta üheskoos heeringaga tavalisest rasvarikkamana ringi ujub.

Ained:

1,5 värsket kala

2-3 sibuat (sibul ei tee kalale paha!)

sellerijuur

4 nelki

musta terapipart

paar vürtsitera

5 tera pimenti

3 peterselijuurt

2-3 teelusikat želatiini

suhkurt, äädikat, soola

Värske kala fileerida. Filtreerimisjäägid visata külma vette, koos tükeldatud maitsejuurte, sibula, vürtside ja soolaga, keeta tunnike tasasel tule ja pidevalt vahtu riisuda. Leeme kurnate pärast ära, lisate filee ning vee veeraand tundi keetmist. Siis tõsta kogu värk happekindasse nõusse ja kallata juurde suts äädikat ning toppida juurde paisutatud želatiini. Kogu kupatuse lasta jahtuda ja tõsta siis ööpäevaks külmkappi.

Toit missugune, eriti keedukartuliga! Linask, haug, karpkala, latikas ja muud liimirikkamad liigid nõuavad suts vähem želatiini. Ah jaa! Lauale tõstes virutada kõrvale mädarõigast. Te ei usu, kuidas see maitseb!