Iseenesestmõistetav, kuid paraku kahjuks tihti eiratav reegel lõkke tegemisel

Ilma lõkketa jaanipäev on nagu jõulud ilma kuuse ja küünaldeta. Võib, aga pole päris see. Jõulude ajal ei jäeta küünlaid järelevalvete, jaanilõket tehes peab lähtuma ohutu tule tegemise reeglitest. Siiski tasub lõkke tegemisel silmas pidada veel mõnda asja.

Lõkke jaoks puumaterjali otsides võib leida esemeid, mis kohe kindlasti tulle ei sobi. Kahtlased rauast leiud võivad kujutada endast tõsist ohtu. Vähimagi kahtluse korral, et leitud kahtlane ese on lõhkekeha, tuleb edasiste õnnetuste vältimiseks helistada hädaabinumbril 112.

Isegi kui demineerijad teevad kindlaks, et kardetud leid on tegelikult ohutu metallist jubin, keegi ei pahanda. Parem karta kui kahetseda. Kui demineerijad on teinud kindlaks, et leitud ese endast tõepoolest ka ohtu kujutab, tehakse see ohutus kohas kahjutuks. Ise lõhkekehi katsuda või veel hullem liigutada on väga ohtlik. Kõik lõhkekehad on mõeldud tapmiseks ja suurte purustuste tekitamiseks, sellise leiu lõkkesse sattumine võib olla tõsine tragöödia. Loodetavasti ei ole mõtet meenutada, et huligaansusest viskab plahvatusohtlikke asju tulle ainult täiesti vastutustundetu ja äärmiselt rumal inimene.

Põhja pommigrupi juhataja Raido Taalmann oskab oma pikast karjäärist tuua nii mõnegi tõsise näite, kui teadmatusest lõkkesse sattunud lõhkekeha on teinud palju kurja.

„Näiteks eelmise suve 17. augustil sattus Pärnu maakonnas Vändra vallas prahiga koos lõkkesse lõhkekeha, mis vigastas keskealist meest. Selliste õnnetuste vältimiseks tuleb veenduda, et lõkkesse pandu on ohutu ning ei kujuta tule põlema süütamisel ohtu ümbritsevale“, ütles Taalmann.