AM: Ma ei tea ühtegi tööstusharu, kelle jaoks oleks liitumine suurema turuga kahjulik. EL-ga liitumise järel väheneb diskrimineerimisaste paljude tööstusharude jaoks, kus see täna on olemas (tollid, kvoodid, litsentsid). Ma ei tea ühtegi, kus diskrimineerimine tõuseks.
Paljud kardavad EL-ga liitumise järel suurenevat konkurentsi. Sellistele tahaks küll vastu öelda: halloo, mehed, kas te pole kuulnud, et konkurents viib maailma edasi, mitte tagasi!?
tibu 07.2003 12:31
mis muutub suurettevõtja jaoks juhul kui eesti liitub el-iga? töötajatele peab rohkem sotsiaalseid garantiisid andma? turg on suurem kuid firma mastaap on äkitsel väike sellise suure turu jaoks?
AM: 1. mail 2004 ei juhtu palju muutusi ega imesid, sh ka sotsiaaltagatiste osas. EL-ga liitumine on protsess, mitte ühekordne sündmus, ja palju sellest on tänaseks juba läbi käidud. Ma ei tea, et 1. mail 2004 sotsiaaltagatiste osas midagi kardinaalset muutuks.
Mis puutub firma suurusse, siis olla väike firma väiksel ja piiratud turul on veel hullem kui olla väike, kuid kasvuvõimalustega firma suurel turul.
Optimist!, 30.07.2003 13:57
Mis asi on “Eesti Nokia” Teie jaoks?
Milline tööstusharu, produkt või teenus võiks saada “Eesti Nokiaks” Euroopa Liidus?
AM: Kahjuks ei näe ma tänasel hetkel Eestis ühtegi ettevõtet, kes võiks lähiaastatel saada Nokiaga võrreldavaks tegijaks ehk vastaks sellistele parameetritele:
- tegutseks kõrge lisaväärtusega alal (1-2 m EEK lisaväärtust aastas töötaja kohta)
- valitseks mingit maailmaturgu
- oleks piisavalt suur (tuhanded töötajad, 5-10% SKPst)
- oleks kasvav ja kasumlik
MicroLinki grupis on sellise ettevõtte algidu olemas Lätis meie raadiolinkide tootja SAF Tehnika näol:
- lisaväärtus aastas ca 1.5 m EEK töötaja kohta (enam kui Ericssonil!)
- Ca 1% maailmaturust
- Ligi 100 töötajat
- Kasv 2-3 korda aastas ja tugev kasum
Sellise ettevõtte kasvamine praeguse suuruseni võttis aga aega ligi 7 aastat. Nokia ei kasva metsas nagu seen, ta vajab kultiveerimist ja ca 20 aastat ajalugu. Tiba õnne ka.
Herbert, 30.07.2003 14:09
Kas olete nõus seisukohaga,et pelgalt Euroopa Liitu astumine tõstab Eestis keskmist palgataset ja kui jah,siis milline võiks see tõus olla aastatel 2004-2005?
AM: Pelgalt astumine ei tõsta ei palka ega elatustaset, v.a. 2 mlrd krooni, mis EL rahadena Eestisse aastas voolama hakkab. EL-i astumine annab võimaluse majanduse kiiremaks kasvuks koos palkade kasvuga, aga selle kasutamine on meie endi kätes.
Ühtlasi hoiataks kõiki, kes ei taipa, et palgatõusu AINUS pikaajaline allikas on tootlikkuse tõus.
jeekim, 30.07.2003 14:18
Hiljuti käis läbi uudis EL IT-keskusest, mille üheks võimalikuks asupaigaks pakuti välja Tallinnat.
On see veel aktuaalne?
AM: Selle idee sisuks oli EL Andmeturbe Agentuuri peakorteri loomine Eestisse. EL eesmärgiks on, et igas liikmesriigis oleks lõpuks mõni EL asutus. Andmeturbe agentuur on uus moodustis, mille asupaika alles kaalutakse. Olen pessimist Eesti väljavaadete suhtes — me pole veel liikmesriik, meie kompetents andmeturbe osas ei ole kindlasti kõrgem kui teistel riikidel, ja lisaks on palju maid, kus pole veel ühtki EL asutust. Näiteks pole Soome omale suutnud midagi “hankida” vaatamata pikale ja väga edukale staazhile EL-s.
blue, 30.07.2003 14:31
kas te ütlete (euroreferendumil) jah või ei ?????
AM: Kindlasti JAH.
Minu jaoks on tegemist paljus maailmavaatelise hääletusega: kas hääletame end maailma osaks, võrdsete klubisse, kus tuleb paraku ka võrdselt läbi lüüa ja konkureerida, või valime põikpäise, rumala kartulikombainerrahva tee.
Minu arvates ei anta endale aru, et paljude ärksamate eestlaste jaoks tähendaks EL referendumi läbikukkumine sama suurt katastroofi kui vene vägede vallutus 1944. aastal. Sama oleks ka efekt — toona paadipõgenikud, nüüd “europõgenikud”. Kui Eesti ei astu EL-i, siis kui patriootlik ma ka ei oleks, eelistaksin olla mõne liikmesriigi elanik koos sealsete võimalustega äriks, karjääriks, vabaks liikumiseks.
Ehk teisisõnu: kui 14. September toob EI, kaalun väga tõsiselt lahkumist maalt, mis ennast nii lolli suluseisu on asetanud ja kus ma endale eneseteostuse võimalusi ei näe. Kardan, et nii mõtleb kümneid tuhandeid eestlasi, ja seda faktorit ei ole eurodebatis eriti veel uuritud.
Ma usun, et kui Eesti jääb EL-ist välja ja näiteks Läti sisse, kaalub ka MicroLink oma peakorteri üleviimist Euroopa Liidu ühte pealinna Riiga.
seanahk, 30.07.2003 14:40
Kui toode on samaväärne ( hind, kvaliteed, disain) nii Eesti kui ka Portugali firmade omad,miks peaks/võiks Prantsuse firma omanik eelistama Eesti toodet ? Küsin seda nimelt sellepärast,et kui astume EL-u peaksid Eestis,Pooldajate arvates,ühtlustatud kvaliteedi ja palkade suurus teiste EL-u riikide omadega.
AM: Kui toode on samaväärne, ei peagi prantslane Eesti toodet eelistama. Iga tarbija eelistab PARIMAT toodet ja eestlane peaks lihtsalt portugallasele ära tegema. EL-i astumine kaotab diskrimineerimise meie suhtes — saame võrdseteks. Kuid edu saame saavutada siis, kui saame PARIMATEKS.
Jaan, 30.07.2003 15:08
Milline MicroLink’i tegevusaladest/tegevusharudest on Euroopa Liidus Teie hinnangul kõige konkurentsivõimelisem? Milline tegevusala prognoositavalt kõige kasumlikum MicroLinki enda jaoks?
AM: Juba ülal mainitud raadiolinkide arendus ja tootmine. MicroLink on viimastel aastatel tõestanud, et suudab jala selle turu ukse vahele saada ja ust rohkem lahti lükata. Oleme sellel turul üks kiiremini kasvavaid ettevõtteid maailmas (enamiku müük kahanes), üks väheseid, kes on kasumlik (enamik on kahjumis).
Juhuslik Eurooplane, 30.07.2003 15:09
Kuidas saab võimalikuks Eesti juhtivate majandusteadlaste poolt pronoositu; EL’ga liitudes toimub palgatõus kiiremini kui hindade tõus? Kes sellisel juhul tekkiva kahju kannab?
Väikeettevõtjale väga raskesti mõistetav seisukoht
ehk oskate suurettevõtja nägemuse kirja panna.
Kui kõrgeks hindate eesti väikeettevõtjate jätkusuutlikkust EL’is?
AM: Palgatõus saab olla kiirem kui hindade tõus väga lihtsalt: palgad tõusevad ettevõtetes, kes toodavad EL või maailmaturul edukalt müüdavaid kaupu, kuid hinnatõusu mõõdetakse kohaliku tarbimise hinna järgi. Kui näiteks Microsoft oleks Eesti firma, kasvaks meie SKP ja palgad üsna kiiresti, kuid see ei tähenda veel leiva, porgandi või bensiini hinna sama kiiret tõusu.
Teie mõtlemine lähtus ilmselt eeldusest, et Eesti on suletud süsteem, kus toodetu kohapeal ära tarbitakse. Õnneks Eesti ei ole seda.
tädi Maali, 30.07.2003 15:20
Kas Microlink ja teised ettevõtted hakkavad peale liitumist oma töötajatele lihtsalt liitumise pärast suuremaid palkasid maksma? Kui jah, siis see tähendab kasumimarginaalide alanemist, mis omakorda põhjustab heal juhul aktsiahindade languse, halvemal juhul pankroti.
AM: Muidugi ei hakka ML ainuüksi liitumispreemiaks palku tõstma. Me ei saa tõsta palku enam kui meie tööviljakus tõuseb.
moraalijünger, 30.07.2003 15:53
Millised on Eesti ettevõtte shansid euroopa turgu vallutada mitte liitumise korral võrreldes liitumisega? Põhjendus?
AM: Minu arvates on mitteliitumise puhul Eesti ainuke shanss Soomele või Lätile (kui too liitub) sõda kuulutada ja kiiresti alla anda.
kukk, 30.07.2003 16:33
kas härra Martinson tahab saada sama kuulsaks inimeseks,kui seda oli Viktor Kingisepp kes viis meid suude liitu,et oma kuju näha linna parkides.
AM: Hr kukk, härra Martinson ei vii eesti rahvast ühtegi liitu. Juhin tähelepanu, et olen siiski tegev ettevõtluses, mitte poliitikas.
Lemmo, 30.07.2003 18:03
Kas teis on piisavalt patriotismi ütlemaks, et kodumaa vabadusega ei kaubelda? Kas arvate, et seoses EL´i astumisega (või mitteastumisega) võib tulla aeg, kus (lapse)lapselaps küsib teilt:“vanaisa, kuidas oli elu Eesti Vabariigi ajal?”
AM: Olen nõus, et kodumaa vabadusega ei kaubelda, ja minu arvates teevad referdumil EI ütlejad sellega kõige ebapatriootlikuma teo, mis võimalik. Referendumi EI tähendab nõrgestatud Eestit, kes ei suuda ennast kaitsta ja kelle majanduslik võimsus pole piisav sellise kalli hobi nagu omariiklus jaoks.
Oma lapselapsele soovitan EV eluga tutvuda enda umber vaadates.
Pets, 30.07.2003 22:18
Millised eelised oleksid meil kui EL-i ei astu?
AM: Ei tea paraku ühtegi. Mmmm…. Kindlasti on mingi hulk turiste, kes külastavad Albaaniat just selle pärast, et see on selline Euroopa pärapõrgu nagu ta on. Selles nishis suudaksime kindlasti konkureerida.
kelluke, 31.07.2003 07:22
Miks ei võiks Eestile jääda tema oma raha? Kas nii on üldse võimalik, kui me astume Euroopa Liitu?
AM: Milleks PEAKS Eestile jääma oma raha? Euroga seotult pole tal iseseisvat funktsiooni juba täna ja tema hoidmine on oluline täiendav kulu paberraha käitamise, arvutisüsteemide kuni keskpanga kuludeni välja. Paljud pole ka aru saanud, et eurotsooniga liitudes tekib Eestil võimalus ka euroraha poliitikat Euroopa Keskpanga kaudu mõjutada — täna võngub EEK lihtsalt EURiga kaasa.
rolle, 31.07.2003 09:11
Millises mahus (ja millal) olete tutvunud meie liitumislepinguga?
Kuivõrd peate end kursis olevaks EL organisatsoioonilise ülesehitusega?
AM: Lepingut läbi lugenud pole, kokkuvõtteid küll. Sama EL organisatsiooni kohta.
rolle, 31.07.2003 09:39
Kui suure osa SKPst peaksime ühinemise korral Allan Martinsoni arvates loovutama EL liikmemaksuks ja juurdetekkinud ametnike-funktsionäride ülalpidamiseks aastatel 2005 ja 2035?
AM: Ei ole pädev sellele vastama. Küll aga arvan, et EL bürokraatia on vaatamata kõigele kirumisele EFEKTIIVSEM kui Eesti bürokraatia, sest hakkab toimima mahuefekt. Riik on organisatsioon, mis vajab regulatsioone ja riigivõimuorganeid. Eesti suurusel kirburiigil pole iial vahendeid piisavaks eneseorganisatsiooniks, meie valitsuskulud veavad meid maadligi juba täna. EL annab võimaluse efektiivsuseks just tänu funktsioonide delegeerimisele keskvõimule.
Võtame või viimastel aastatel Eestis vastu võetud seadused — me poleks iial suutnud ise luua kogu seda seadusandlikku baasi, kui me poleks kasutanud EL seaduste kasutuselevõtu ja harmoniseerimise võimalust.
Jaakl, jaak_l@ut.ee, 31.07.2003 14:39
Kas Microlink tunnetab ohtu, et kuna EL-is peavad kõik suuremad riiklikud IT-hanked olema avatud kõikidele EL-i pakkujatele, siis on suurtel Saksa, skandinaavia jms konkurentidel eelis lihtsalt siseneda meie turule? Nad saavad juba oma mastaabisäästu, ja ka suuremate rahaliste võimaluste tõttu pakkuda alla Eesti firma hinna, kohaliku vastava sektori välja suretada ning seejärel nt Microlingi odavalt üles osta. Samas EL ära kasutamiseks meie poolt, st teiste EL liikmete konkurssidel osalemiseks, pole ML-il (ega kellelgi siin) piisavalt suurust, turujõudu ega konkurentsivõimet :(
AM: Pigem tundub mulle vastupidi. Eesti IT-hanked on olnud suhteliselt avalikud juba täna, kuid EL hanked meile suhteliselt kinni.
Ma ei usu EL IT-firmade hinnaedusse lähema 10 aasta jooksul. IT firmade kuludest on tööjõud 80% ja see on EL-is 3-4 korda kallim. Ka mahuefekti, mis hindu alla viiks, on IT tööstuses raske saavutada. Pigem kardan nende paremaid kogemusi ja referentse, aga see on aus konkurents.
onu Juhan, 01.08.2003 11:50
küsimus: kuidas hakkab toimima nn riigihange ja teiselt poolt siis EL hange. Kuuldavasti läheb see nii keeruliseks, et Eesti firmadel sinna igatahes asja ei ole.
AM: EL rahadega toimuvaid hankeid on juba aastaid Eestis peetud. Nad on keerukamad, kuid keerukusel on oma eesmärk aususe ja läbipaistvuse tagamiseks. ML on neil korduvalt osalenud ja edukalt. Olulisi muutusi EL-ga liitudes ei tule.
juhan, 30.07.2003 12:19
kui suur/väike on Microlink Euroopa Liidu turu mõistes?
AM: ML on keskmise suuruse IT firma. Ida-Euroopas oleksime esimese 15-20 hulgas. Soomes oleksime samuti Top 10-15 hulgas, kui rahvusvahelised firmad nagu IBM välja arvata.
tädi Maali, 30.07.2003 15:42
Kuidas vältida ohtu, et eestlased muutuvad Euroopa töölisrahvaks?
Kuidas suurendada Eesti konkurentsivõimet suures Euroopa Liidus? On ju selge, et mastaabid on erinevad ja Saksamaa ettevõttel on kergem vallutada Eesti turg kui Eesti ettevõttel Saksamaa turg.
Kas ainus väljapääs on lasta end vabatahtlikult alla neelata ja selle eest küsida rahalist kompensatsiooni (tootva vara mahamüük), mis siis edasi üritada paigutada Euroopa ettevõtetesse (Euroopa tootvas varas olla väike, hääletu aktsionär)?
AM: Väga hea küsimus, üldse kogu intervjuu parim küsimus!
Vastaks küsimusele küsimusega: kuidas suurendaks üks ettevõte oma konkurentsivõimet suurel turul? Ilmselt ta fokusseeruks, leiaks oma nishi ja investeeriks sellesse.
Sama ka Eesti kui riigi puhul. Ma arvan, et me peame valima oma fookusalad ja neisse investeerima nii riigi kui erakapitali ja teistesse aladesse MITTE investeerima — sellise käitumise nimi ongi strateegia.
Just sedalaadi rahvuslikku kokkulepet ma ootan. Kahjuks pean nentima, et näiteks Leedu rahvuslik kokkulepe sätestab sellised majanduslikud prioriteetalad, Eesti oma tõotab tulla aga suhteliselt hambutu document.
MM, 30.07.2003 18:51
miskipärast on valdav osa infost, mis puudutab EL-iga ühinemist, vaid majanduse valdkonnast (lõputu kiidulaul pudrumägedest ja piimajõgedest). milline mõju on liitumisel teie arvates eesti keelele ja kultuurile? kuidas hindate alternatiivina EFTA-d, mis hõlmabki vaid kaubandusvaldkonda, kuid jätab muus osas Eestile suurema vabaduse ise otsustada?
AM: Keel ja kultuur on majanduse funktsioonid. Kui me ei suuda moodsas maailmas käituda kui efektiivse majandusega rahvas, pole meil peagi ka oma keelt ja kultuuri (vastupidine ei pruugi paraku olla tõsi).
Mis puutub EFTAsse, siis pärast Soome, Rootsi, Austria lahkumist EL-i on tegu sümpaatse jäänukorganisatsiooniga, mille liikmesriikidel pole minuteada ühtki ühist piiri ega ka midagi muud ühist peale kauge ajaloo. EFTA ei annaks meile tuhkagi, sest nende ühine turg moodustab vaid murdosa EL omast.
Olen uidanud nii EFTA kui EL peakorteri koridorides ja pole kahtlust, kummas organisatsioonis oli tunda jõu ja rikkuse lõhna.
messias, 31.07.2003 05:53
mis juhtuks siis kui eesti astuks euroopa liitu hoopis mõne aasta pärast mitte praegu kus rahvas ei ole selgelt valmis poolt hääletama kuna valitsusringkond ei ole suutnud selgeks teha miks ikka eesti peaks astuma just praegu euroopn liitu ?????
AM: Kust tuleb see arusaam, et EL on kobarkino, kuhu võib ka hilisema seansi pileti osta? Kui me ei astu 2004, taasalustame kõnelusi algusest, ja sedapuhku väänavad meil rõõmuga käsi ka näiteks lätlased või leedukad.
Aso, aso@solo.ee, 31.07.2003 09:46
Tere Allan Kas meil on üldse valikut? S.t. kas meie riigijuhid eesotsas klassivend Juhani (ja muidugi ka eelnevate peaministritega) on meile üldse jätnud mingisugusegi valikuvõimaluse?
AM: Tere Aso! Küsimus ei ole meie riigijuhtides ja Juhanis. Eesti on teatud ajaloolise protsessi keerises, kus eriti ei loe, kas peaministriks on Juku või Mats. Euroopa ühinemine on objektiivne, aastatuhande taguste juurtega areng. Mina nimetaks seda ajalooliseks paratamatuseks. Me võime teha ise lollusi ja end 5. liigasse mängida, kuid mängimata ei saa olla.
Selle uudise väljaandmist toetab Euroopa Liit. Uudises kirjutatu ei ole Euroopa Liidu ametlik seisukoht, uudise sisu eest vastutab ainuisikuliselt Delfi.
