Internetipiraatlus tekitab rahulolu
Käesoleva aasta juunikuu alguses Tartu Ülikooli Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis kaitstud bakalaureusetöös käsitleb Annika Teder Eesti noorte hoiakuid internetipiraatluse suhtes. Bakalaureusetöö üheks aluseks on kevadel läbiviidud Facebook’i küsitlus ja järeldused kujundas töö autor 882 inimese, kellest suurem osa olid 19 - 24 aasta vanused tudengid, vastuste põhjal.
Küsitluse tulemused näitavad, et internetipiraatlusega on tegelenud 91 protsenti vastanuist ja 64% jaoks on sellest kujunenud harjumus. Bakalureusetöös tehakse järeldus, et kuna Eestis pole kedagi filmide allalaadimise eest karistatud (13 000 kroonise trahvi on saanud ainult üks inimene filmi “Klass” Starman’i serverisse üleslaadimise eest), siis kujundavad hoiakuid internetipiraatluse suhtes peamiselt sotsiaalsed normid. Üldkehtivad normid paraku Eesti ühiskonnas puuduvad (ehk need on erinevate gruppide viiisi väga erinevad), siis võeti aluseks subjektiivsed normid ehk see, mida teevad inimese sõbrad, tuttavad ja töökaaslased.
“Kuivõrd internet on välja kujunenud suuresti info vaba jagamise ja vahetamise põhimõtetel, siis sobitub internetipiraatlus hästi vastava keskkonna mentaliteediga,” iseloomustatakse bakalaureusetöös inimeste üldist suhtumist.
Noorte lõtva suhtumist seletatakse Tederi poolt viidates rahvusvahelistest teadusuuringutest (Freestone ja Mitchell, 2004) selgunud tõsiasjale, et “ paljud noored tajuvad suurkorporatsioone eetikavaeste institutsioonidena ning iseendeid tehislikult kõrgete plaadi- ja tarkvarahindade ohvritena.”
Autor pakkus küsitluses välja emotsioonide valiku, mida võiks internetipiraatlus vastanuis tekitada. Kõige enam punkte sai vastusevariant “rahulolev”. 85% küsitletuist oli „täiesti
nõus“ või „üldiselt nõus“ väitega „Internetipiraatlus on minu tutvusringkonnas aktsepteeritud tegevus“ ning vaid 4% küsitletuist ei olnud sellega üldse või üldiselt nõus.
Tulevikku vaadates esitatakse bakalureusetöös küsimus, “kas käesolev lõhe seaduse ja normide vahel kujuneb piisavalt suureks, et seadusi muudetaks vastavaks normidele või püütakse karmimate seaduste ja suurema järelvalve abil pigem norme muuta.” Ehk teisiti sõnastades on küsimuseks, kas tuleviku seadusandluses jääb peale niiöelda “tavaliste” inimeste või (rahvusvaheliste) suurkorporatsioonide tahe.
Kui täna tegelevad piraatlusega enamasti noored, siis iga aastaga vanusevahe taandub, sest tänaste noorte inimeste sisu internetist allatirimise oskusteave säilib ka vanemaks saades. Ehk bakalaureusetöös viidatud teadlaste arvamuse kohaselt ei takista piraatlust mitte niivõrd eetilised normid kuivõrd just vastavad interneti kasutamise oskused.
Bakalaureusetööga saab tutvuda aadressil: http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/18028/teder_annika.pdf?sequence=1
Riigi Infosüsteemi Amet hoiatab, et failivahetusvõrkude kasutamine on üks enimlevinud pahavaraga nakatumise viise.
