Integratsiooni asemel rõhk iibele
Arengukava järgi tuleb selle eesmärgi täitmiseks parandada laste päevahoiu võimalusi ning ümber kujundada pere- ja lastetoetuste süsteem. Rummo sõnul on praeguse toetussüsteemi häda selles, et toetused ei jõua abivajajateni. Toimetulekutoetustele, töötu abirahadele ja lastetoetustele kulub 2,1 protsenti Eesti sisemajanduse kogutoodangust, kuid allpool vaesuspiiri elavatele inimestele läheb sellest rahast vaid kolmandik.
“Midagi peab olema süsteemi toimimises valesti, kui raha, mida ei ole väga vähe, ei jõua nendeni, kes seda vajavad,” nentis Rummo. Küsimusele, kas tuleks kaaluda Riigikogu liikme Andres Korgi mõtet loobuda jõukamatele peredele lastetoetuse maksmisest, vastas Rummo, et see idee tuleks selgeks vaielda.
“Ühest küljest on imelik toetada lastetoetusega peresid, kes tuleksid ise oma laste ülalpidamisega toime,” ütles Rummo, “aga teisalt, kui lähtuda kõigi laste võrdsuse printsiibist, on see küsitav.”
Endise rahvastikuministri, praeguse Riigikogu Mõõdukate fraktsiooni liikme Katrin Saksa hinnangul pole aga lastetoetuste skeemi ümberkujundamine põhjendatud.
“Meil on praegu universaalne peretoetuste süsteem, kus väärtustatakse iga last, kuid arengukavast kumab läbi angloameerikalik vaesteabi süsteem,” ütles Saks.
Kuid lisaks lastetoetuste süsteemi muutmisele tuleks rahvastikuministri büroos valminud arengukava järgi arendada ka laste päevahoiusüsteemi. Lähiajal kavatseb Rummo kohtuda tööandjate organisatsioonidega, et arutada nendega, kuidas saaks riik motiveerida tööandjaid looma töökohtade juurde lastetube.
“Näiteks mujal maailmas on tavaline, et ettevõtete juurde on loodud laste jaoks päevahoiukohad, et emal-isal poleks vajadust palgata lapsehoidjat või sõita ühte linnaossa, et laps panna lasteaeda ja seejärel teise, et tööle jõuda,” ütles Rummo. “Eesti ettevõtete poolt on tulnud signaale, et kui nad teevad taolisi samme, siis ei tuleks seda käsitleda erisoodustusena.”
Samuti tuleks arengukava järgi legaliseerida lapsehoidjate turg. Kui praegu saavad lapsehoidjad reeglina ümbrikupalka, siis tulevikus tuleks Rummo sõnul luua koolitatud lapsehoidjate register, kaaludes seejuures nende sotsiaalmaksu katmist riigi poolt.
“Praegu pole vanematel kunagi täit kindlust, kas lapsehoidjad ikka on usaldusväärsed,” nentis Rummo. “Register annaks kindluse, et lapsehoidja on läbinud koolituse ja usalduskontrolli.”
Rahvastikuministri büroos koostatud demograafia arengukava teeb ka ettepaneku välja töötada laste arvu arvestav riiklike pensionide väljamaksmise mudel. Rummo sõnul tähendaks see, et esimese samba pensionist hakkaksid tulevikus rohkem raha saama need, kellel on rohkem lapsi.
“Praegu arvestatakse laste arvu pensionide väljamaksmisel selles plaanis, et vastavalt üleskasvatatud laste arvule saab inimene varem pensionile,” ütles Rummo, “kuid põhimõtteliselt oleks loogiline siduda üleskasvatatud laste arvuga ka väljamakstava pensioni suurus. See aitaks uuesti luua silla laste ja vanaduspõlve võimaluste vahele.”
Rahvastikuministri büroos koostatud arengukava saadetakse nüüd tutvumiseks ministeeriumitele ja Riigikogu fraktsioonidele. Siis peaks see minema valitsuse istungile kinnitamiseks.
