Inimsusevastased kuriteod on aegumatud

Hannes Kont, Kaitsepolitseiameti komissar

Me peame enda kuulumist õhtumaa kultuuri- ja õigusruumi iseenesestmõistetavaks. Sellisele arusaamale tuginedes tundub paradoksne juhtkirjas esitatud küsimus: Kas pole see halekoomiline, kuidas paari vanainimest on viimasel aastal stalini-aegsete pattude pärast vintsutatud?

Rahvusvahelise õiguse kohaselt on Eestis toimepandud küüditamine inimsusevastane kuritegu, mis on aegumatu. Inimsusevastaste kuritegude aegumatuse printsiip on kõikide rahvusvahelise õiguse subjektide poolt aktsepteeritud ja ei kuulu vaidlustamisele. Tänapäeval nimetatakse elanike massilist deporteerimist etniliseks puhastuseks. Proovige ette kujutada, mis juhtuks, kui mõni Euroopa juhtiv meediaväljaanne vaidlustaks näiteks Bosnias toimepandud inimsusevastaste ja sõjakuritegude uurimise ning süüdlaste üle kohtupidamise.

Eesti rahvusvahelise õiguse subjektina mitte ainult võib, vaid on lausa kohustatud uurima oma territooriumil toimepandud inimsusevastaseid ja sõjakuritegusid. Ühtlasi peab neile andma ka õigusliku hinnangu. Lahtiseletatult tähendab see seda, et esmalt tuleb tuvastada võimalike kahtlusaluste ring ning seejärel, piisavate tõendite olemasolul, esitatakse süüdistused ja antakse kahtlusalused isikud kohtu alla.

Kõige kohutavamaid kuritegusid toime pannud isikud on kas surnud või Eestist lahkunud. Küll aga on Eestis elus isikuid, kes viisid küüditamist vahetult läbi, neli neist on kohtu poolt süüdi mõistetud ning lisa on tulemas. Juhiksin siinjuures tähelepanu tõsiasjale, mida on positiivse näitena kajastanud paljud rahvusvahelised meediaväljaanded, - inimsusevastaste kuritegude toimepanijad on küll süüdi mõistetud, kuid karistatud on neid sümboolse tingimusliku vabadusekaotusega.