Indrek Tarand peaministri aastalõpuintervjuust: Rõivas luges kahe kuuse vahel salmi
Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand ütles pärast peaminister Taavi Rõivase aastalõpuintervjuud, et seekord ei suutnud reporter muinasjutu "Keisri uued rõivad" puänti välja mängida. Kuid pole hullu: juba aasta pärast saab Andres Kuusk uue katse. Kas Rõivas saab, selles lubatagu kahelda.
12. märts on kurb kuupäev Eesti ajaloos. 1934. aastal pöörasid Konstantin Päts ja kindral Laidoner riigi vaikiva ajastu kursile. Kaheksakümmend aastat hiljem juhatas reformierakondlik paleepööre meid näiliselt vastupidisesse, kuid sisuliselt hullemasse ajajärku. Sest tsensuuri asendab nüüd enesetsensuur.
Betti Alver luuletas: "Üht lootust ma vajan, olen alati vajand/et iial ei alga julm, lobisev sajand..." Pärast peaministri jututamist reporter Andres Kuuse poolt võib selle lootuse lõplikult läbi kriipsutada.
Kui ikka ajakirjanik ei küsi, siis pole intervjueeritaval ka mingit põhjust asjadest ning nende sisust rääkida. Saab rahulikult lobiseda ja käibeklišeesid puistata. Nii mööduski kolmveerand tundi, milles peaminister kauni kuuse all päheõpitud salme luges, teine Kuusk aga varem kokkulepitud küsimuste abil salmilugejat utsitas, kui võimas illustratsioon lobiseva sajandi julmusest.
Oli ka kauneid riime
Näiteks saime teada, et peaminister kuulab ainult kaht inimest – Luisa Värki ning nende ühist tütrekest. Andruse ja Siimuga, samuti Jürgeniga ajab peaminister lihtsalt töömehejutte ning seab ambitsioonikaid eesmärke...
Kiiduväärt on ka see nõunik, kes on suutnud Taavile pähe istutada lause "Ega ameeriklased siis minust kui isikust vaimustatud pole, see on ikkagi tunnustus eesti rahvale ja riigile...". Natuke peab veel esitamisega vaeva nägema ja lihvi andma, sest esitaja nägu reedab paraku vastupidist siseveendumust.
Peaminister libises üle nii kooseluseaduse tsunamist kui ka Krossi implanteerimisest Reformierakonda kui ka Rosimannuse rollist („See on folkloor!“). Haletses Tiina Kangro asetust konkureeriva erakonna nimekirjas ning kasutas iga võimalust, et propageerida nn kolme lapse preemiaraha. Muide, inimene, kel endal pole kolmandat last, mõjub sama väheveenvalt ses asjas kui inimene, kes jaurab julgeolekust, aga enda ainuke kokkupuude valdkonnaga on lühike jalutuskäik lennurajal. Ei veena!
Rõivas kinnitas veendunult, et töövõimereform alles nüüd hakkab ja puudega inimesed on kõik vaimustuses Hea Tahte leppest. Ajakirjanik Kuusk oleks võinud siinkohal viidata, et see on vale, kuna suurem osa asjassepuutuvaid organisatsioone ei ole nimetatud tekstile allkirju andnud.
Samuti oleks ehk Kangro asetuse kommenteerimise järel olnud huvitav jätkuküsimus sularahaskeemide maailmameister Lillo kõrge asetus Reformierakonna nimekirjas. Et milliste teenete või poliitiliste saavutuste eest see tekkis?
Ja otse loomulikult ei ole ma üllatunud, et kogu intervjuu jooksul ei mainitud kordagi Autorollo nimelist pankrotipettust, vaatamata selle väljapaistvate osaliste kõneks võtmisele.
ERR aitab kaasa Reformierakonna narratiivi levitamisele
ERR-i filosoofia paistab olema igati kaasa aidata Reformierakonna uue „väikese narratiivi“ laiemale levitamisele. Viimane seisneb loosungi „on vaid kaks valikut – kas Rõivas või Savisaar“ suure sisendusjõuga korrutamises. Aga kuhu jäävad Parts, Mikser, Ojuland, Herkel ja Laane? Kes kaasa ei kooguta, see intervjuule ei kvalifitseeru! Nagu juhtus TV3 puhul. Ilmselt ei olnud Sven Soiver valmis piisavalt lipitsevaid küsimusi esitama...
Ma tean, et tillukeses Eestis ei saa Stephen Sackuri või Christiane Amanpouri taolisi reportereid jalaga segada. Kuid ma tean ka seda, et saadaolevad (sealhulgas eilne peategelane Andres Kuusk) on võimelised palju paremaks. Kui neid vaid ei piiraks partokraatlik juhtimisskeem.
Loominguliste töötajate korraks lahvatanud vabaduseiha suruti ERRis suvel ruttu maha ning sporditoimetuse juhi näidishukkamine on teeninud eesmärki. Enesetsensuur ja tasalülitus, hästihoolitsetud peaministri küsitlemine juba saates „Olukorrast riigis“ panegüürika meistrite M.Kopli ning A.Tankleri poolt; ajakirjanik Muuli pagendamine eetrist, aga ajakirjanik Purga (Reformierakond) muretu jätkmine...Need on vaid nopitud näited üldisemast süngest trendist - partokraatia totaalne kontroll vaba ajakirjanduse üle rahvusringhäälingus. Mis omakorda on ohtlikum kui vaikiv ajastu, kuna eksitab publikut. Jättes võimaluse nentida "Ta rääkis hästi. Mis seal rääkida!"
