Ignorabimus — tõusev täht Eesti raskemuusika vallas

Ignorabimus on kultuurilis-metallurgiline kollektiiv, mis alustas oma keevituskursusi 1994. aasta suvel.

Koosseisus tollal vaid kolm meest: Uziel (bass, kole hääl), Sorts (kitarr) ja Tarmo (trummid). Üheskoos pandi kahe aasta jooksul alus Ignorabimuse muusikale ja kontseptsioonile. Selles koosseisus sai antud ka esimene kontsert, seda 1996. aasta juulis. Juba sügisel liitus bändiga Aksel Sclerose (kitarr, ilus hääl). Debüüt CD “Dab Da Zorp” ilmumine sai teoks 6. jaanuaril 2000. Ignorabimus on üks Iron Maideni kontserdi soojendajatest.

Miks Te teete bändi?

Aksel: Seda küsida on sama, et miks inimesed sugu teevad. TUNG on selline, bänditegemise tung. Samuti on tahtmine puss appidele ja tuu kick staartidele tõestada, et nende muusika pole muusika, vaid arvutist väljaimetud pask, kus pole ei harmooniat, meloodiat ega rütmi (muusika põhitunnused eristamaks seda mürast).

Uziel: Heh, sellepärast, et Iron Maidenit soojendama saaks. See plaan oli meil juba alguses. Dream come true ;)

Aga kui tõsiselt rääkida, siis algul (1994) oli nigu seoke teema, et oli “rögametali” hiilgeaeg ja tekkisid ilgemad ambitsioonid ise bändi teha ja laval möirata ning pärast nina püsti ringi käia. Muidugi esimesed paar aastat oli küll nii, et käisid uhkelt ringi, et oi me teeme vinget bändi, tegelt jõime ainult viina tomatimahlaga ja aega ajalt tegime isegi mingeid lugusid. Üsna lõdva randmega võtsime seda.

Kuskil 96 alguses hakkas mõistus pähe tulema ja siis sai korralikult täie rauaga andma hakatud, mis lõpuks ka esimese liveni viis. Praeguseks oleme muidugi kõvasti täiskasvanumad ja võtame musategemist tõsiselt (see ei tähenda seda, et me nalja ja napsuvennad enam poleks, oleme küll, raffas teab). Ja mis puutub tänapäeva ignogängi ninadesse, siis need on nii maas, et augud on vasta ülahuult. Sisimas muidugi väike uhkusesäde on aga väliselt on rohkem eesmärgiks kõikidega hästi läbi saamine. Bändi tegemine loob selleks suurepärased eeldused.

Muusikapoole pealt asja vaadates, ei saa ma öelda, et ma teen bändi sellepärast, et mingi mõtete ja tunnete muusikaline väljund. Hahaha. See tuleb praegu juba iseenesest, põhiline paistab ikka olevat gängiga kokkusaamine ja möla sekka ka vingete kompositsioonide loomine.

Mis ajast Ignorabimus teete ja kaua veel plaanite teha?

Aksel: No bändi tehakse juba vähemalt 5 aastat ja jätkata kavatsetakse, kuni ise muutume Mick Jaggeriteks ja meie naised muutuvad Tina Turneriteks.

Uziel: No sellele küsimusele vastasin ma osaliselt juba ära. Kaua veel? Elu lõpuni. Aeg lõpetada oleks vast siis, kui: …vanadusnõtrusest ei jaksa kitra kaelas tassida; …käed otsast raiutakse; …kui pinsist ei jaksa enam all- koo-hoolseid jooke osta; …kui kontserdil on vähem kui 1 kuulaja…

Teie viimane plaat ja millal tuleb järgmine?

Aksel: Viimane plaat “Dab Da Zorp” ilmus aasta 2000 6. päeval. Kvaliteedilt mitu sammu edasi võrreldes “Hinc Illae Lacrimae’ga”, aga järgmine peab vähemalt samavõrra parem tulema. Järgmise plaadi tähtaegasid ei saa öelda, ootame plaadilepingut, kui raha oleks, võiks uue plaadi salvestamist kasvõi järgmisel nädalal alustada (peale Iron Maideni kontserti). Pooled uue plaadi lood on valmis ja käib usin harjutamine.

Uziel: Kas keegi vaevuks mulle seletama (eriti ootaks argumenteeritud juttu isikult, kes varjab ennast Lennart Hiir nime taga) mille poolest (tervikuna) on meie eelmine ketas “Dab Da Zorp”-ist parem. Kui suudate mind veenda, siis teen kasti õlle välja. Ausalt. (Mailto: [e-mail]). Ahjaa, uue plaadi kuulajad on kindlasti märganud, et musa on tiba kergemaks ja rokilikumaks läinud. Muidugi ka märksa meloodilisemaks ja komponeeringute poolest professionaalsemaks ja küpsemaks. Üldiselt minu lemmikplaat üldse, kuulan iga päev, kui tööl olen ;)

Lemmiklugu viimase plaadi peal?

Aksel: Minu arvates on parim lugu A Mind’s Escape. Ühtlasi ka lemmik. Vist.

Kui kuulsaks/suureks ennast hindate?

Aksel: Ise ei hindaks selle koha pealt, see jäägu fännide ja kretiinsete kriitikute öelda. “Kriitikud”, eriti M. Milter mingist Eesti ajalehest võiks tegelikult meie proovi tulla — teeksime ta anaaltunneli tuliseks. Ma arvan, et suurem osa metal-listi inimesi teeks seda ka. Teeme siis!

Uziel: Ma olen tegelikult üsna pisike…Riho ja Tarmo on suured. Aga, ermzz, ütleme nii, et ei saa rahul olla. Tarvis ikka sigakuulsaks saada. Siis pärast vanaisa olles ei pea kahjatsema aasta 2035 tulekahjut, milles kõik perekonnaalbumid hävisid. Siis jääb vaid vaev lapselastega Rahvusraamatukogusse või Riigiarhiivi astuda ja sealt siis leiaks tonnide viisi pilte ja materjali enda kohta.

Iron Maiden ja Ignorabimus?

Aksel: Otsesed eeskujud. Proovis jämmime mõnikord nende lugusid ja seda Iron Maiden trademark “kappavat” rütmi (sünkoobiga). Midagi pole öelda tegelikult, heavy-metali isad ja propageerijad viimased 20 aastat. Täielik tase. Ignorabimus tahaks olla bänd, kes kannab Iron Maideni vaimu ja kilde (mõjutusi) nende muusikast 21. sajandisse!

Uziel: Ausalt öeldes, mina hakkasin hevit kuulama umbes selle aasta alguses. Ma olen siuke tüüp, kes kohe kolinal death metalit hakkas kuulama. Nüüdseks on Iron Maiden vaat, et üks lemmikbände. Eriti vägeva bassimehe tõttu, kes suudab edukalt minuga konkureerida ;))))). Meenub see, kuidas põhikooli ajal olid eriti kuumaks kaubaks kehva kvaliteediga ja “viltu” pildistatud mustvalged hägused Iron Maideni plaadipildid…Tegelikult, üks asi mulle ei meeldi: see kuidas kidramees põlvetõstetantsu laval teeb…see on kuidagi kole ja sobimatu IMHO.