Mustade aukude lähedus Maale iseenesest pole veel enneolematu, küll aga nende mass, mis on 50-100 miljonit korda suurem kui meie Päikese mass. Nii suuri musti auke on seni leitud vaid 20. Enamasti on mustade aukude mass vaid paar korda suurem kui meie Päikesel.
Vähem kui kümme aastat tagasi vaidlesid teadlased veel selle üle, kas mateeriat neelavad mustad augud üldse eksisteerivad või mitte. Nüüd on enamus uurijaid ühel nõul nende olemasolu, kuid mitte nende rolli suhtes universumis.
Massiivsed mustad augud on kvasarite jäänused, väitis Michigani ülikooli astronoom Douglas Richstone Ameerika Astronoomiaühingu koosolekul Atlantas.
Üliheledad tähetaolised moodustised kvasarid tekkisid ammu enne enamuse tähtede moodustumist. Kui mustad augud on tekkinud kvasaritest, nagu arvavad Richstone ja tema kolleegid, siis pidid mustad augud olemas olema juba kvasarite ajastu kõrghetkel, mil universum oli alles umbes miljard aastat vana.
Sellest kerkib Richstone'i sõnul küsimus, kumb oli enne, kas mustad augud või galaktikad. Tema väitel tekivad ja kujunevad galaktikad tihedas seoses nende keskel asuva musta auguga ja musta augu mass on seotud galaktika keskosa massiga.
