Tiina Kuuler: Vanad mehed. Gastronoomiliselt

Te ju teate seda vana ja kuulsat Pukirjovi maali “Ebavõrdne abielu”? Noor tütarlaps on meelt heitmas, et ta peab abielluma vana, kuid rikka mehega. Haa, milline anakronistlik suhtumine! Sellist pilti tänapäeva Eestist enam maalida ei saa. Esiteks muidugi ei PEA enam keegi kohustuslikus korras kellegagi abielluma. Ja teiseks — hmm, vanem, rikas härrasmees, sotsiaalses hierarhias küllalt kõrgel kohal, omas valdkonnas tegija mees, võibolla pisut tuntudki… Mmmm. Unistus!

Sellisega abiellumist loevad nii mõnedki täispangaks või siis loto peavõiduks. Mõtle — saad kõik korraga kätte — materiaalse kindlustatuse, kogenud mehe, kes elus mõndagi näinud, oskab naisega käituda (no midagi võinuks ju aastate jooksul külge jääda?), oma noort naist hinnata, talle meeldida tahtes pingutada…

Ah jah, pingutamisest. Kelnerite jutu järgi on veini suhtes kõige pepsimad vanemad härrasmehed, kes tulevad restorani, käevangus noor naine, kes (veel) ei ole nende abikaasa. Just sellistelt meestelt võib kõige rohkem oodata seda, et nad mekutavad veini ja siis kutsuvad ettekandja, et kaevata:”Sellel veinil on midagi viga!” Tegelikult ei pruugi veinil vähimatki viga olla, aga vaja on ju poosetada ja muljet jätta.

Kui juba jutt veinile läks, siis eks vanemad mehed on ikka armastanud end võrrelda veiniga, mis aasta aastalt ikka paremaks läheb.

Mina võrdleks vana mehega abiellumist valmis praega.

See on, nagu sa läheksid ja ostaksid poes kulinaarialetist valmis küpsetatud searibi või grillbroileri, küüslaugukartuliga näiteks. See on kellegi teise valmis küpsetatud, sellisele küpsusastmele nagu on meeldinud kellelegi võõrale kokale. Seda on maitsestatud kellegi teise maitse järgi, võibolla see on pisut soolasem või hapukam, või on iseloom pisut väänikum, kui ma tahaksin. Ja — seda searibi on enne mind keegi juba maitsnud!

Aga laias laastus kõlbab süüa küll, suurema nälja kustutab ära. Jama on muidugi, et korraga on poes ainult väga konkreetne valik valmis lihatooteid.

Noore mehega abiellumine seevastu … Kõigepealt valid liha ja alles mõtled, mis tast teha võiks — kuidas marineerida, millal küpsetada. Juba see ettevalmistuse ja unistamise aeg, mis tast tulla võiks, on puhas nauding. Hea koka-poolse ettevalmistuse ja oskusliku käsitööga viib lõpptulemus aga lihtsalt keele alla! Täpselt nii palju ingverit, täpselt see terake nelki, õige sõna või pai õiges kohas — ja mis peaasi — minu oma tehtud. Vahel maitseb asi seepärast veel topelt hästi.

Hea küll, maitseid on mitmeid. Kõigile ei pruugi meeldidagi ise ettevalmistusprotsessiga tegelemine ja seepärast ostavad nad valmistoitu. Kõik ei oskagi. Ja mõned on lihtsalt laisad.

Neile ongi valmis toit ja vanad mehed. Ega vana mehe kõrval ise enam heaks kokaks ei õpigi. Siis avastad äkki hoopis ehmatusega, kuidas sind kokaseisusest hoopis liha seisusesse on tõstetud ja hoolega vana mehe maitse järgi valmistama hakatakse.