Ilmar Jõesoo – mees, kes leiab rahapadasid
Oli 23. augusti hommik. Traktor lükkas Olustvere uue koolimaja ehitusplatsil vundamendialust siledaks, Jõesoo läks vaatama ja nägi oksüdeerunud müntide rida buldooseri järel… „Taskutesse ära ei mahtunud. Võtsin pintsaku seljast ja hakkasin hõberaha selle peale kuhjama. Sain kokku üle 3500 mündi!” Mündid olid pärit põhiliselt 14. sajandist.
Samal suvel oli Jõesoo jõudnud kuulujuttude põhjal jälile Lehola Lembitu ajast pärit kasetohusse keeratud mündikogule Olustvere vana kasvuhoone juures. Jõesoo kuulis, et kohalik elektrik leidnud kasvuhoone juurest vanu münte. Palus neid näha, veendes elektrikut, et on ajalugu õppinud ja kaks aastat koos Vello Lõugasega Lõhavere linnust lahti kaevanud, seega jagab natuke asja. Näinud münte, oli kohe selge, et tegemist oli haruldustega. Et kaks koolilast olid kasvuhoone juurest veel sadakond vana münti leidnud, teatas ta leidudest Tallinna.
Järgnenud arheoloogiliste kaevamiste saak oli umbes 700 münti, nende hulgas suured haruldused. Mullavallist tuli välja ka nn kuldne sitikas, mida on Eestis leitud vaid paar-kolm tükki. Kuldne sitikas on ümmargune pross, millel on vurrudega viikingi näo kujutis. Kasvuhoone juurest tuli välja ka pronksist umbes viie sentimeetri paksuse köite raamatulukk, üheteistkümne ülekullatud lookleva mao kujutis peal.
Maidla kivikalme saaga
Ilmar Jõesoo on avastanud ka Maidla kivikalme, mis on Eesti suurim nii territooriumi kui ka leidude arvu poolest – ligi 4000 leidu.
„Vanaisa rääkis mulle, et meie kodust umbes kilomeetri kaugusel oli kunagi suur sõjaväli. Läksin seda vaatama. Endisel sõjaväljal käisid maaparandustööd, seal müttas minu pinginaaber seitsmeklassilisest koolist. Sarapuupõõsa alt olid välja tulnud potikillud, klaashelmed, kuuenda sajandi hoburaudsõlg ja palju muud põnevat.”
Kalme võeti muinsuskaitse alla, aga sellega asi ei lõppenud. „Kui mõne aja pärast Maidla kalmet vaatama läksin, nägin, et seal küntakse jälle! Seekord oli traktoriroolis mu teine koolivend, viie hõlmaga ader taga. Kirus, et maa on kivine, võimatu künda. Oli kolmandiku kalmest suure vaevaga ümber kündnud, valged luutükid ja potikillud vedelesid ümberringi. Sovhoosile määrati 15 000 rubla trahvi ja juhtkond sai minu peale väga pahaseks. Pärast hakkas seal kaevama tuntud arheoloog Mati Mandel. Leiumaterjali rohkus hakkas lõpuks ka sovhoosi juhtkonnale meeldima ja nad maksid kogu kalmevälja läbikaevamise kinni,” meenutab aardeleidja.
Rauasulatusahi koduõuel
Ilmar Jõesoo kolmas, suur ja kõige värskem leid on rauasulatusahju jäänused omaenda vanaisa talukohas Maidlas. Möödunud kevadel hakkas ta seal heinamaad põlluks ümber kündma ja märkas äkki, et maapinnale tuli tuttavlikke savikamakaid, millel oli šlakki küljes. Lähemal uurimisel tundus, et need on muistse rauasulatusahju küljetükid. Kutsus eksperdid Mati Mandeli ja Jüri Peetsi kohale ning kolmekesi leidsid nad veel terve hulga rauatükke, mis lubas arvata, et kunagi asus samas ka sepikoda.
„Tänavu kevadel pidime kõik põhjalikumalt üle vaatama, aga ei leidnud seda kohta enam üles. Siis hakkasin kartulimaad kündma, lasksin vao vao järel ja lõpuks tuligi kadunud koht uuesti välja,” muheleb Jõesoo.
Ilmar Jõesoo on olnud ka hinnatud pedagoog, tal on kodanikumärk ja Valgetähe IV klassi orden. „Lääne maakond esitas mind kodanikumärgi kandidaadiks ja mu koduvald Kullamaa Valgetähele. Aga hindan kõrgelt ka Nõukogude ajal saadud väikest luigega looduskaitsemärki. See on väga ilus,” ütleb ta.
Ilmar Jõesoo kahest tütrest noorem ostis ära Raikküla mõisa, kuulsate Keyserlingide, filosoofide ja loodusteadlaste kodukoha. Tahab teha sellest Eestimaa raamatumõisa, kus leiab oma koha ka isa ligikaudu 15 000 eksamplariga raamatukogu.
Artikli täisteksti loe Õpetajate Lehest.
