Hirm pedofiilia ja raha kaotamise ees
Kui Microsoft sulges 14. oktoobril 28 erinevas riigis töötanud jututoad (mille modereerimine peaks teoreetiliselt olema tema ülesanne), siis ei põhjustanud ta peavalu mitte pedofiilidele ega spämmijatele, vaid ennekõike just teenusega harjunud kasutajatele. Kui palju neid kasutajaid täpselt oli, ei taha Microsofti esindajad öelda, kuid nad väidavad üksmeelselt, et see arv oli suur.
Microsofti mure ühiskonna pärast on tegelikult hoopis mure, kuidas veeretada vastutust enda kaelast ära. Spämmi ohjes hoidmine muutub iga päevaga üha raskemaks ja kasutajate nurin aina valjemaks: seega on viimane aeg pöörata senisest palju rohkem tähelepanu maksvatele klientidele (neid on kõige rohkem USA–s ja Kanadas), kelle nurin kostab teenusepakkuja kõrva eriti valjusti, ja lõpetada vaesematele teenuse pakkumine. Kui seda liigutust saab veel siduda pedofiilia takistamisega, siis on ühe hoobiga tabatud mitu kärbest ning avalik arvamus on enda poole võidetud.
Peale USA ja Kanada jäävad MSN–i jututoad ka Iisraelis avatuks. Selle põhjus pole aga mitte sealne pedofiilide või reklaamkirjade puudus, vaid majanduslikud põhjused: nii väitis Iisraeli Microsofti esindaja kohalikule väljaandele Nana Netlife. Sama ametnik ütles ka, et Microsofti poliitika on muuta kõik senised tasuta teenused ajapikku tasulisteks nagu on praegu MSN8 ja Hotmail Extra Storage.
Osav lobitöö
Pole kahtlust, et valdav enamus jututubade kasutajatest on noored. Nielsen/NetRatingsi värske uuringu järgi on Euroopas aastaga kasvanud Internetis surfavate laste arv kolmandiku võrra ja ulatub praegu 13,1 miljonini. Selle põhjuseks peab uuringu koostaja püsiühenduste arvu kiiret suurenemist: vanemad ei pea enam muretsema telefoniarvete pärast ning seepärast lubatakse lastel kauem Internetis olla. Nii väheneb loomulikult aga ka kontroll selle üle, millega võsukesed netis tegelevad. Seega on hirm pedofiilia ees mõneti ehk isegi õigustatud.
Microsofti Balti esindaja Torben Anderseni sõnutsi tegi Microsoft enne otsuse langetamist tihedat koostööd mitmete NGO–dega, sh Childnetiga ja NSPCC–ga (National Society for the Prevention of Cruelty to Children), mille haldusalasse kuulub peamiselt Suurbritannia. See on aga maa, mis on vaevelnud lühikese aja jooksul mitme pedofiiliaskandaali küüsis. Samas ei osanud Andersen kogu maailmast ühtegi juhtumit näiteks tuua, kus jututoast alguse saanud tutvus oleks mõne lapsevägistaja tegelike tegudeni viinud.
Et e–suhtlus ei ole Microsofti meelest täielikult perverdistunud, annab tunnistust ka Anderseni arvamus, et ebaväärikas ja –sobiv suhtlus moodustab kogu e–kommunikatsioonist siiski vaid väikse osa. „Sellest hoolimata tahtsime võtta varakult kasutusele ennetavad meetmed, et parandada üldist e–kogemust,” ütles Andersen ning lisab, et Microsofti eesmärk oli ka peatada kogu Interneti degradeerumist.
Raske uskuda aga, et maailma suurim tarkvaratootja arvab, et jututubade pseudoprobleemi saab lahendada lihtsalt nende sulgemisega. See oleks sama, kui nt Starman või STV lõpetaks kaabeltelevisiooni teenuse pakkumise, sest lapsed võivad televiisorist näha vägivaldseid filme. Kõikide meediumite puhul peavad siiski laste vanemad otsustama, mida nad oma võsukestele lubavad ja mida keelavad. Samas on muidugi meeldiv kuulda, et suur firma on otsustanud lapsevanemate kohustused üle võtta.
Teadmata tulud ja kulud
Pärisprobleemi ehk raha asjatut raiskamist on aga küll võimalik ohjata, sest miks peaks muretsema millegi pärast, mis raha sisse ei too. Kui palju jututubade haldamine Microsoftile maksma läks, keeldus Andersen ütlemast. Vastuseta jäi ka küsimus selle kohta, millistes riikides tasus chattimine ennast MS–i jaoks ära.
„Jututoad andsid teatavat reklaamitulu,” nõustus Andresen ütlema ning lisas juurde, et sulgemiste põhjus oli kasutajate kaitsmine ja parema Interneti eest seismine. Tegelik tõsiasi on aga see, et jututubade pakkumisega rikkaks ei saa. Vähemasti mitte praegu ja mitte sellisel kujul, nagu need tänapäeva portaalides eksisteerivad.
Teine oluline põhjus, miks suurim tarkvaratootja soovib lõpetada kontrollimatud jututoad, on ettevaatus. Kõik viitab sellele, et kontroll Interneti üle muutub üha tuntavamaks ja tugevamaks. Otseses sõltuvuses sellest tuleb lähitulevikus välja aina enam perverte, kes kasutavad jututubasid valel eesmärgil. Ja sama otseses sõltuvuses hakkab toimuma järjest rohkem kohtuistungeid, kus tugevaima tule alla satuvad just teenusepakkujad.
Äärmiselt ebasobiv oleks oodata, millal asjad sinnani jõuavad. Palju lihtsam (ja majanduslikult kasulikum) on astuda vajalikud sammud juba praegu.
Väidetavalt ei ole Microsoftil praegu veel plaanis lõpetada MSN Messengeri teenuse pakkumist. Oma pressiteates ütleb MS, et see on turvaline teenus, sest kasutajad teavad, kellega nad räägivad ja saavad oma turvalisust kaitsta. Tegelikult see loomulikult ei ole nii. Messengeri kasutajad teavad ainult oma vestluspartneri hüüdnime ja meiliaadressi. Kas selle taga peitub aga tõesti just see inimene, ei ole sugugi kindel.
Ka reklaami puudumise üle ei saa Messengeri kasutajad kurta. Vanemate versioonide puhul, mida päev pärast MSN–i jututubade sulgemist (so 15. oktoobrist alates) enam kasutada ei saanud, olid kõige tavalisemad ootamatult avanevad aknakesed, kus pakuti kõike alates peenise suurendamisest kuni parukate ja pangalaenudeni välja. See funktsioon on uues versioonis kõrvaldatud, kuid reklaami kuvatakse Messengeri peaaknas endiselt.
Edasi loe Arvutimaailma paberväljaandest. Tellimiseks kliki siia
