Hiddink: Venemaa eesmärk on võita EM!
Ometi võis lüüasaamisest ka kasu tõusta. Venemaa ründaja Roman Pavljutšenko on tunnistanud, et Hiddink võttis vutimehed valusalt pihtide vahele.
HREF= HREF=
“Meil oli enne Kreekaga kohtumist tõsine jutuajamine treeneriga,” lausus Spartaki ründemees. “Kõik said aru, et viik või kaotus tähendaks meie jaoks kojusõitu ning tahtsime treenerile tõestada, et meil on iseloomu ja suudame jalgpalli mängida.”
Hiddink kahetses, et nad mängisid Hispaaniaga naiivselt, kuid heitluses Kreekaga pakkusid hoolealused võitlusliku partii. Kuigi hollandlane peab soosikuks Rootsit, kes pääseb ka viigi korral veerandfinaali, ihkab ta Venemaaga oma edulugu jätkata.
“Mul ja meeskonnal on ühine eesmärk — võita Euroopa meistrivõistlused,” ütles ta eilsel pressikonverentsil. “Muidugi, sellesse sihti tuleb suhtuda realistlikult. Ausalt öeldes, seda missiooni võib nimetada ka üle jõu käivaks, alustuseks peame saama teise ringi. Mängijatelt tuleb alati nõuda suurimat. Vahel nad ei tea, milleks on võimelised. Neil tuleb silmad avada.”
Hiddink on tujukate ja temperamentsete venelastega hakkama saanud. Varasematel finaalturniiridel on meeskonda ikka lõhestanud sisetülid, mängijate halb käitumine või skandaalid narkootikumidega. Vene treenerite karmid meetodid pole suutnud pallureid korrale kutsuda ega neist ühtset meeskonda ehitada.
Hiddink on tunnistanud, et talle ajab hirmu nahka Venemaa jalgpallis valitsev sõjaväeline kord: pallurid kistakse nädalateks kodudest ja peredest eemale laagritesse, kus neile sunnitakse peale karme dieete ja ränkraskeid treeninguid. Hiddink on teist masti mees.
“Kui mängijate vahel tekib tüli, joome tavaliselt selle lõpetuseks mõne õlle. Mulle selline asi meeldib. Kui püsime koos, võitleme ja nõuame üksteiselt täielikku pühendumist, siis suudame me kõike,” on ta rääkinud.
Tõepoolest, hollandlasest treeneri meetodeid on tihti saatnud edu. 1995. aastal asus ta Hollandi meeskonna peatreeneriks. Ka see tiim vaevles sisetülide küüsis, Hiddinki juhtimisel need aga unustati. 1998. aasta MM-il jõudis Holland poolfinaali, kus alistus penaltitega Brasiiliale.
Neli aastat hiljem juhendas Hiddink Lõuna-Korea jalgpallureid, kes polnud varasemal viiel MM-il võitnud ühtegi mängu. Hollandlase käe all jõudsid korealased poolfinaali, kus jäid alla Saksamaale.
2006. aasta MM-il viis Hiddink kaheksandikfinaali austraallased, kes polnud enne seda 1974. aastast saadik MM-ile saanud.
Viimati olid Venemaa ja Rootsi suurturniiril ühes alagrupis 1994. aastal USA-s. Rootslased võitsid 3:1, kuigi jäid juba neljandal minutil tänu venelaste penaltist löödud väravale kaotusseisu.
Henrik “Henke” Larsson, rootslaste ebajumal, oli tollel turniiril 22-aastane ning kuigi ta mängis vaid viimasel kuuel minutil, mäletab ta võitu ilmselt hästi ega lase seda unustada ka meeskonnakaaslastel.
EM-turniiri kõige kõrgema keskmise vanusega rootslastel on suur kogemustepagas. Venelased on oma 26 keskmise eluaastaga EM-i noorimad.
Rootslased pelgasid, et Hiddinkil on võimalus teha muudatusi, mille vastu nad ei oska valmistuda. Näiteks võib ta taas väljakule tuua Peterburi Zeniidis palliva ründava poolkaitsja Andrei Arðavini, kes pidi kaks EM-kohtumist viimases EM valikmängus Andorra vastu teenitud punase kaardi tõttu vahele jätma.
Hiddink segas küll vett ja teatas, et ei tea, kas paneb Aršavini koosseisu.
“Tema vorm ja mängurütm pole praegu kõige paremad, kuid samas on ta kahtlemata mees, kes võib mängu käiku oluliselt muuta. Ta võib ükskõik kust kohast lüüa võimatuna näiva värava,” ütles hollandlane salapäraselt.
