Herman Van Rompuy ja Jose Manuel Barroso: Meie pakkumine Ukrainale on endiselt jõus
Neljapäeval kohtuvad Euroopa Liidu juhid ja nende Ida-Euroopa kolleegid Leedu pealinnas Vilniuses, kus toimub kolmas idapartnerluse tippkohtumine. Vilniuse tippkohtumine annab tunnistust meie ühisest soovist muuta Euroopa ühiste väärtuste ja eesmärkide najal ühtsemaks.
Idapartnerlus on Euroopa Liidu peamine poliitikavahend tihedama poliitilise assotsieerumise ja majandusliku integratsiooni edendamiseks ELi idanaabruses. Tippkohtumisel osalevad Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Gruusia, Moldova ja Ukraina.
Meie eesmärk on tegutseda koos selle piirkonna partneritega ning luua samm-sammult õigusriigi põhimõttel rajanev demokraatlik, jõukas ja stabiilne naabruskond, kus toetatakse mitmeparteisüsteemi ja põhivabadusi, austatakse suveräänsust ja kus lipukirjaks on koostöö, mitte konkurents.
Heal järjel naabruskonnast, kus luuakse rohkem töökohti ja ettevõtlusvõimalusi, parandatakse transpordiühendusi ning luuakse paremad võimalused turismiks ja üliõpilasvahetuseks, saavad kasu nii Euroopa Liit kui ka meie partnerriikide ettevõtjad. Stabiilsus vähendab konfliktiohtu ja ka rändesurve väheneb, kuna inimesed ei tunne enam vajadust väljaspool kodumaad paremat elu otsida.
Vilniuse kohtumine märgib ELi naabruspoliitika esimese kümnendi lõppu ning nelja aasta möödumist esimesest idapartnerluse tippkohtumisest, mis toimus 2009. aastal Prahas. Me jätkame tööd laiahaardeliste assotsieerumislepingute sõlmimiseks, sealhulgas põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduspiirkondade loomiseks vajalikud kriteeriumid täitnud partneritega, ning astume samme, et lihtsustada ja liberaliseerida reisimist liidu ja idapartnerluse piirkonna vahel.
Lisaks juurdepääsule maailma suurimale, rohkem kui 500 miljoni tarbijaga turule, pakuvad need lepingud meie partneritele ka abi majanduse reformimiseks ja ümberkorraldamiseks ning ühiskonna moderniseerimiseks.
Tippkohtumine tähendab olulist edasiminekut Gruusia ja Moldova jaoks, kellega EL lõpetas hiljuti läbirääkimised ning võib seega lepingud parafeerida.
Kahtlemata saab suurt tähelepanu Ukraina, kellega lõpetasime hiljuti läbirääkimised ja parafeerisime assotsieerumislepingu, mis käsitles ka põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna loomist. Meie pakkumine lepingule Vilniuses alla kirjutada on endiselt jõus.
See nõuab Ukraina liidritelt poliitilist tahet, sihikindlat tegutsemist ja olulist pingutust, et tagada 2012. aasta detsembris kokku lepitud tingimuste täitmine. Oleme veendunud, et lepingule allakirjutamine tähendaks suurimat võimalikku toetust Ukraina majandusele, reformide elluviimisele ja ühiskonna moderniseerimisele, mis aitab omakorda luua jõuka ja stabiilse tuleviku kõikidele ukrainlastele. Ukraina kodanikud on viimastel päevadel taas näidanud, et nad mõistavad ühendatud Euroopa ajaloolist tausta ja toetavad selle ideed.
Moderniseerumine, laienev turg ja suurenev vabakaubandus on suundumused, millest kõik üleilmses majanduses osalejad soovivad kasu saada. Paremad suhted Euroopa Liiduga ei pea tulema millegi muu arvelt. Meie idapartnerite omavahelised suhted ja suhted muude naabritega, näiteks Venemaaga, ei pea kannatama.
Keegi ei nõua meie partneritelt loobumist headest suhetest või vabakaubanduslepingutest Venemaaga. Idapartnerlus on loodud kõigi osapoolte kasu silmas pidades. Me pakume Ida-Euroopa naabritele atraktiivset strateegilist nägemust ja vahendeid selle saavutamiseks.
ELi pakkumine hõlmab oluliste väärtuste järgimist ja standardite täitmist ning pakkumise vastuvõtmine on meie partnerite vaba valik, mis tuleks teha ilma välise surveta ning kodanike huvisid silmas pidades. Euroopa Liit on jätkuvalt avatum ja toetavam nende suhtes, kes soovivad reforme ja moderniseerimist ellu viia.
Euroopa Liidu piirialadel on toimunud ulatuslikud muutused. Paari viimase aasta jooksul on Euroopa Liit muutunud enamiku meie idanaabrite jaoks tähtsaimaks kaubanduspartneriks ja investeeringute allikaks, olles poliitiliselt esindatud ja usaldusväärne partner. Ja need on kõigest esimesed sammud. Pikemas perspektiivis saavutavad Euroopa Liit ja idapartnerid majandusliku heaolu üksnes ühtse ja eraldusjoonteta maailmajaona.
