Heido Vitsur: Pangad ja terrorism

Nädala alguses teatas president Bush, et andis terroristide tegevuse tõkestamiseks korralduse külmutada 27 terrorismi toetamises kahtlustatava firma ja eraisiku varad Ameerika Ühendriikides.

Ilma rahata ei toimu siin ilmas peaaegu mitte midagi. Seetõttu on ka terroristlike rühmituste finantseerimise takistamisel terrorismivastases võitluses keskne koht. Kuid vaatamata rakendatud abinõudele ei looda Ameerika asjatundjad, et terroristide raha kontrolli alla võtmine võiks niisama lihtsalt õnnestuda.

Kriminaalse raha kontrolli muudavad raskeks kui mitte võimatuks kolm tõsiasja: dollari positsioon maailmas, off-shore pangandus ja tehnoloogia areng.

Ameerika dollar on maailmas kõige levinum valuuta. Praegu on ringluses 550 miljardit dollarit, sellest pool välismaalaste käes. Eriti palju on välismaal 100 dollarilisi rahatähti — umbes 90 protsenti. See on riigitu raha, mida kurjategijad saavad mistahes kohas maailmas panka viia ja kasutada siis arvete tasumiseks mistahes kohas üle terve maailma.

Nii on aastakümneid liikunud kogu maailma must raha. Hiljem, Ameerika pankades pestuna, on see raha liikunud edasi kinnisvarasse ja legaalsetesse ettevõtetesse, kus ta on teeninud kõige tavalisemat kasumit. Reeglina siseneb must raha Ameerikasse läbi off-shore pankade, mida on maailmas umbes 4 tuhat.

Nii näiteks on ainuüksi Caymani saare pealinnas Georgtownis 570 panka, nendest sada lihtsalt postkastid. Kuigi füüsiliselt neid panku ei ole olemas, on nad kohtadeks, mida saavad kasutada kõik kurjategijad alates maksude tasumisest kõrvalehiilivatest rahvusvahelistest korporatsioonidest kuni narkokaupmeestest kindralite, diktaatoriteni ja kuninglike perekondadeni välja.

Kõik see on toiminud juba aastakümneid ja nüüd ei ole tagantjärgi enam võimalik selgitada, kes on olnud kes. Sellele küsimusele polegi vajalikku tähelepanu pööratud. Ka maailma kõige soliidsemad pangad ei tunne paljusid oma kliente. Nad on seni üksnes lihtsalt kinnitanud, et nende off-shore harude tegevus on seaduspärane.

Hiljuti oma kahe aasta pikkuse töö lõpetanud Carl Levini juhitud Senati komitee tõestas lõpuks seda, mida seni olid tegelikult teadnud kõik: ka sellised pangad, nagu Citycorp, Morgan Chase ja Bank of America on ignoreerinud läbipaistva panganduse kõige elementaarsemat nõuet: tunne oma klienti. Komisjonil tuli samuti tõdeda, et off-shore panganduse olemasoluks ei ole ühtegi teist põhjust peale soovi varjata maksudest kõrvalehiilimist ja võtta vastu kuritegevusest saadud raha.

Seda, millise mahu need tehingud võivad kaasaegset tehnoloogiat kasutades saavutada, selgub tõsiasjast, et ainult üks kontrollitud pankadest sooritas kontrollimise päeval elektroonseid riikidevahelisi rahaülekandeid rohkem kui l triljoni dollari ulatuses. Samuti selgus, et pangad on ka pärast operatsioonide peatamise korraldusi teostanud suletud kontodega sadadesse miljonitesse ulatuvaid operatsioone.

Ülaltoodu, korporatsioonid, kindralid ja kuningad: see on huvide ja isikute ring, millega Washington peab võitlusse asuma, kui ta tahab läbi lõigata terrorismi finantseerimise kanalid. Kuid ikkagi jäävad alles dollarid sularahas…

Kriminaalne raha on tänaseks imbunud Ameerikasse jälgi jätmata ja sellises ulatuses, et nüüd on seda sealt üles leida tunduvalt raskem kui Osama Bin Ladenit Afganistani mägedest. Aga see töö tuleb ette võtta.