Festivalil oli inimesi küll üllatavalt vähe, silma järgi ehk mõni tuhat. Kohalolijad nautisid kontserte aga täiel rinnal, vihmast ja porist hoolimata. Publikule meeldisid enim Mumiy Troll ja James — nende etteasted olid ka märgatavalt pikemad.
Mõningat nõutust tekitasid kohalikud organisatoorsed veidrused: festivaliplatsi valvas koertega valvemeeskond ja väravates otsiti inimesi lausa läbi. Samas oli kohalik olme väga kesine — platsil sai süüa vaid ühest telgist, friikartuleid ja liha. Parema alkoholi varud ammendusid esimesel õhtul. Pesemiskohti polnud. — Siiski, need hädad tundusid heade esituste kõrval väikesed.
Eemale telklaagrisse kostis, et festivalil esines ka Läti (indie) rocki paremik. Need etteasted toimusid enamasti keskpäevasel ajal, mis hiliste hommikutundideni kestnud festivali külalisele tundusid pigem keskööna. Seega tuli valida terve keha ja terve vaimu või Läti nüüdismuusikaga tutvumise vahel. Võitsid terve keha ja vaim.
Festivali parimaks elamuseks oli Badly Drawn Boy Inglismaalt. Briti Beckiks tituleeritud Damon Gough andis siira ja sügava etteastega ürituse meeldejäävaima kontserdi. Tore oleks teda kunagi ka Eestis esinemas näha.
Jääb loota, et festival kordub samaväärsete esinejatega ka aasta pärast. Vaata festivali pilte!
