HEA KOMM: Vene kogukond ei ole lõimumisest huvitatud

Ma arvan, et vene kogukonnas eneses puudub ühtsus. Puudub isik, kes oleks haritud ja oma rahvale autoriteet.

Me teame paljusid kenasid ja sümpaatseid Eesti venelasi. Kaldun aga arvama, et üks ja mitte väga väike osa kohalikest venelastest ise ei arva nendest vene intelligentidest hästi.

Osa venelastest peab eesti keele rääkimist ilmselt solvavaks ja ei õpi seda põhimõtteliselt. Mõned nimetavad seda "kuratski jazõkiks", mõned "koera keeleks".

Nii polegi mõtet mittelõimumises eestlasi süüdistada - vene kogukond pole suutnud end tõestada kui lõimumisest huvitatud kogukond. Minul probleemi venelastega isiklikult pole, ma valdan vabalt vene keelt, kuigi olen käinud eesti koolis.

See, et kaks rahvust erinevad teineteisest nagu vesi ja õli, on selgemast selge. Kuid see ei takista hea tahte juures normaalset kooselu. Venelased ja eestlased on ristirahvad. Venelasi on elanud Eestis juba "esimese vabariigi" ajal. Venelaste jaoks on olulised usk, vanemate austus ja neist lugupidamine. Korralikes vene peredes peetakse kinni kümnest käsust. Võtke või Peipsi ranniku vanausulised - igati austust vääriv kogukond.

Nii et kõik sõltub igast inimesest individuaalselt. Kui tahad normaalset ja pingevaba elu Eestis, siis oleks venelastel kasulik natukenegi eesti keelt ära õppida. Vaja on ainult head tahet.

Kommentaar artiklile Victoria Punga: Lõimumise põhiprobleem - ei ühisosa ega dialoogi.