Haiguslugu jääb arstile

Uus võlaõigusseadus on toonud probleeme patsientidele ja arstidele, kuna seaduses on säte, mis keelab patsiendile kaasa andmast tema tervisekaarti juhul, kui patsient tahab vahetada perearsti.

Võlaõigusseadus on üks mahukamaid seadusi, mis muu hulgas korraldab ka meditsiiniasutustes inimeste tervisekaartide kui inimese delikaatsete isikuandmete hoidu. Probleeme tekitab aga võlaõigusseaduses säte, mille kohaselt ei saa patsient kaasa oma tervisekaarti kui ta vahetab perearsti. Terviseakaardil on aga aastaid kogutud haiguslood, analüüsid, paljud muid andmeid haiguste kohta. Tervisekaardist teha lubatud lühikokkuvõte ei asenda pikki aastaid täidetud tervisekaarti, arvavad perearstid.

Riigikogu liikme, sotsiaalkomisjoni esimehe Toomas Vilosiuse sõnul on selle teabe korraldamine siiski vajalik.

“Siiani käis asi ikka nii, nagu vanal Nõukogude ajal. Üks arst helistas teisele ja ütles, et saada see tervisekaart siia ja nii juhtuski. Praegu on võimalik teha eelmise arsti poolt väga korrektne kokkuvõte ja kuskil pole öeldud, et neid võib ka topelt teha, kui patsient soovib,” leiab Vilosius.

Eesti Haigekassa pressiesindaja Annika Annusvere sõnul on perearstil, kelle juurest patsient mingil põhjusel lahkub, vajalik dokumenteeritud haiguslugu. “Tervisekaart annab patsienti enne ravinud arstile võimaluse enesekaitseks juhul, kui tema patsient ei ole rahul või haigega juhtub midagi, siis on eelmisel perearstil võimalik oma ravi põhjendada ja tõestada,” selgitab Annusvere.

Haabersti Perearstikeskuse juhataja Maie Niine sõnul toob perearstidele võlaõiguse seaduse säte kaasa erinevaid probleeme.Arstile on uue kokkuvõtliku kaardi kirjutamine niigi paberitööga koormatud arstide ülekoormamine ja lisatöö, samuti pole vastavaid suuri arhiiviruume ja uus arst ei saa vajalikku teavet uue patsiendi kohta.

Enne kui uued seadused toimima hakkavad, tuleks kindlustada võimalused nende täitmiseks, vastasel juhul püütakse tegelikkuses ikka endistviisi läbi ajada, arvab Maie Niin.