Gripivaktsiin põhjustas tugeva peavalu

Eestis on detsembrist alates saadetud ravimiametile 57 gripivaktsiinist põhjustatud kõrvaltoimete teatist, neist ühel juhul on kõrvaltoime olnud tõsine.

Erinevaid kõrvaltoimed on kokku 151 (st kõrvaltoimeid võib ühel patsiendil olla rohkem kui üks). Teatatud kõrvaltoimed olid peamiselt mittetõsised ja teadaolevad.

Celvapani kohta on saadetud 11 kõrvaltoime teatist, kus on kirjeldatud 25 võimalikku kõrvaltoimet. Mittetõsisteks kõrvaltoimeteks on kurguvalu, nohu, pearinglus, süstekoha reaktsioon. Tõsiseks aga tugev peavalu, mistõttu patsient suunati neuroloogi konsultatsioonile. Peavalu tekkis patsiendil 2-3 tundi pärast süsti.

Pandemrixi kohta on ravimiametile saadetud 46 kõrvaltoime teatist, kus on kirjeldatud 126 võimalikku kõrvaltoimet. Kõrvaltoimetest ükski polnud tõsine, kirjeldati süstekoha reaktsiooni, külmavärinaid, palavikku, iiveldust, oksendamist, kõhuvalu, liigesvalu, nõrkust, pearinglust, köha.

Detsembrist veebruarini on gripivaktsiine süstitud Eestis vähemalt 43 039 inimesele, nende hulgas rasedad ja naised kuni kuus kuud pärast sünnitust — ühe vaktsiiniannuse on saanud 1111 ja 2 vaktsiiniannust 601 naist.

Euroopa Majanduspiirkonna riikides on pandeemilise gripi vaktsiine (Celvapan, Pandemrix, Focetria) veebruari alguse seisuga manustatud vähemalt 37,3 miljonile inimesele, nende hulgas 312 000 rasedale. Koos mõnedes Euroopa Liidu riikides riikliku protseduuriga müügiloa saanud vaktsiinidega (Fluval P, Panenza) on vaktsiine saanud vähemalt 43,2 miljonit inimest (sh 351 000 rasedat).

31. jaanuari seisuga oli Euroopa Ravimiameti Eudravigilance andmebaasi laekunud kokku 12 915 teadet pandeemilise gripi vaktsiinide kõrvaltoimete kohta (viimase nädalaga on lisandunud 210 teatist).
Vaktsiinide ja viirusevastaste ravimite kasu/riski suhe on jätkuvalt positiivne. Ilmnenud kõrvaltoimed on peamiselt kerged.