Saab ka nii, kuid nüüd kus päris maja ehitamine plaanis, otsustasin, et auto peab omaette toas olema, või vähemalt peab olema võimalus kehva ilmaga autoga garaaži sõita. Kui taevas selge ja päike paistab ning sul ei ole vaja autost majja seitset rasket toidukotti tassida, võib ja ilmselt jääbki, auto õuele.

Ilus mets ja kena muru — paras paar sammu jala teha. Põhimõtteliselt peab aga olema võimalus autos kaks korda nuppu vajutada, mille peale siis lähevad lahti nii väravad kui garaažiuks, ja sa saad autoga tuppa sõita.

Minu garaažiuksed tulevad Standoorist, sest see on algusest lõpuni Eesti firma ja toimimispõhimõtte on rajatud ideele, et odavam on ühe korra ja korralikult garaažiuks teha, kui palgal hoida tervet armeed hooldusmeeskonda.

Korrektselt paigaldatud kvaliteetse garaažiukse hooldus tähendab sisuliselt korra aastas mõne liikuva detaili õlitamist, ja sellega saab ehk ise hakkama. Põhimõte ja nii mõnigi detail kuidas või millest uks tehakse, on enamus tootjatel sama — ukse toimimise kvaliteedi määravaks osaks on tootmis- ja paigalduskvaliteet.

Millised on siis erinevad garaažiuksed ja mida peab valikut tehes silmas pidama?
Esimene ja vast isegi kõige tähtsam nüanss on — kui oled kindel, et garaaž tuleb, siis juba maja projekteerimise käigus arvestada, et garaaži sissesõiduava ning garaaži lae kõrgus võimaldaksid hiljem ust optimaalsete kulutustega paigaldada.

Sisuliselt tähendab see seda, et on olemas mingid piirid, milledest väljumise korral on garaažiust kas võimatu või kallis ja komplitseeritud paigaldada. Kui autode toa ukse plaan kindel, võta garaažiukse tootjalt soovituslikud tingimused ja edasta need oma arhitektile ning sa võid kindel olla, et hiljem mingeid probleeme selles osas ei teki.

Garaažiuksed valmistatakse horisontaalsetest soojustatud paneelidest, mille otstes on väikesed rattad ja mis liiguvad garaaži siseseinale kinnitatud metallist vagudes. Omavahel ühendatud paneelid on nagu rong, mis sõidab mööda rööpaid laeni ja keerab siis lae alla.
Kui meil ja teistes põhjapoolsetes maades on enamuses kasutusel omavahel liigendatud soojustatud sektsioonidest garaažiuksed, siis soojemates kohtades on rohkem populaarsed ühes terves tükis soojustamata uksed. Soojustatud paneelid on kaalult raskemad ning vajavad natuke teistsugust kinnitus- või juhtsüsteemi kui kergemad terved tahvlid.

Sektsioonide värvile on veel võimalik valida kas laudise imitatsiooni või paneel viimistluse vahel.
Laudis on rahulikuma välimusega ja paneelikujutised natuke priiskavama väljanägemisega. Värve on võimalik valida RAL kataloogist ja see tähendab seda, et värvivalik on praktiliselt piiritu.
RAL on unifitseeritud värvide nummerdamise ja nimetamise standard, kui sa poes värviosakonnas seisad ja suurt värvikaartidega stendi vaatad, siis see ongi RAL värvikataloog.

Värvidest veel niipalju, et uksetootjad soovitavad suurte uste värvi võimalikult heleda valida, eriti nende uste puhul mis on lõuna ja päikese poole. Kui suur tume pind kõva päikest saab, võib juhtuda, et tulenevalt paneelide erinevast materjalist kihtidest, võib paneel kuuma käes natuke kõveraks tõmmata. See aga tähendab, et uks ei käi enam korralikult. Viimane on aga pigem suurte tööstushoonete ja nende sektsioonuste probleem kui eramaja garaažiukse teema.

Kui ukse värv on valitud, peab veel otsustama, kas uks hakkab puldist vajutades mootori jõul avanema või hakkad käsitsi ust avama. See valik on samuti üsna varajases ukse tellimisstaadiumis vaja ära teha, sest pole harvad juhud, mil hilisem mootori ja automaatika lisamine ei ole füüsiliselt enam võimalik.

Lisaks sellele, kas mootor või mitte, peaks kaaluma ka erinevate ukse turvasüsteemide vajalikkusega. Mootoriga uste puhul peks ukseavasse optilise anduri panema, mis siis peatab ukse sulgumise kohe, kui avas on keegi või midagi.

Kui on tegemist käsitsi avatava/suletava uksega, siis peaks panema vedrupurunemise kaitse, ehk kui see vedru, mis aitab sul kogu ukse raskust üles tõsta peaks purunema, siis ei kuku uks sulle või kellelegi teisel kaela.