Feminism: kas ilu suretab ajud?
Intellektuaalid ja rinnahoidjapõletajad
1960. aastate intellektuaalid ajasid asju ajakirjanduses, linnavalitsustes ja seadusandlikes kogudes. Teine osa nende suguõdesid aga möllas tänavatel, põletades tuleriidal rinnahoidjaid ja muid ahistavaid naistevastaseid väljamõeldisi, nagu kõrge kontsaga kingad. Tulipead tõotasid ka meessoo oma elust välistada.
Kuuekümnendate feminismi iseloomustas aga veel kolmaski maailmavaade, mille lipulaevaks kujunes ajakiri Cosmopolitan eesotsas peatoimetaja Helen Gurley Browniga. Viimane leidis, et korralik kõrgharidusega professionaalne naine ei pea ilmtingimata pürgima ajuhiiglaste hulka, nagu ei pruugi ta ka ühineda meestepõlguritega. Selles pole midagi halba, kui tüdruk naudib juhuslikke seksuaalvahekordi, kasutab meiki, kannab seksikaid riideid ja jalavarje ning võtab oma armukestelt, kes ei pruugi ilmtingimata vallalised olla, vastu kalleid kingitusi. Teismelistele mõeldud CosmoGirl väljendas ülalmainitud trendi olemust Cosmopolitanist pareminigi ning selle pealkiri läks massidesse kui termin. Seriaali „Seks ja linn”neli peategelast on teadlikult vormitud Cosmo-tüdruku eeskujul.
Kosmotüdruk võidutseb
Tänapäeva feminismi olemus langeb kogu maailmas kõige enam kokku Cosmo-tüdruku elukäsitusega ning sellel leeril ei näi järelkasvumuret olevat. Koos emaga maniküüris ja pediküüris käivate väikeste tüdrukute iga langeb iga aastaga. Teismelised teevad ka iluoperatsioone.
On isegi uus elukutse: tütarlaste imagokujundaja. Olen kohtunud ühe sellise spetsialistiga, kes väitis, et ta äri õitseb. Kõige noorem klient on üheksa-aastane, ülejäänud kaheteistkümne ja kuueteistkümne vahel. Sissejuhataval konsultatsioonil skaneerib imagokujundaja tüdruku portree- ja üldplaanis fotod arvutisse ning hakkab neid töötlema kirurgide-kosmetoloogide arvutiprogrammi abil. Koos lapsega proovitakse pildil läbi soenguvariante. Siis tüdruku kehatüüp: milliseid kehaosi tasub rõhutada, milliseid tasalülitada. Seejärel leitakse tüdruku väärtomadusi rõhutav värvitoonide palett. Järgmisena ehtevariandid ja aksessuaarid ning nende sobilikkus koolis, seltskonnas, päeval ja õhtul. Imagokujundaja rõhutab: ära end iial üle kaunista, mida vähem, seda löövam. Kuus ehet korraga on ideaalne, rohkem kui kaksteist – liiast. Järgneb retk juuksuri juurde ja seejärel poodi. Esialgne konsultatsioon maksab 150 dollarit. Juuksurile viib klient eeskujuks arvutist välja trükitud soengupildi, mille ta saab tasuta, aga teenuse eest maksab oma taskust. Iga ostude tegemiseks kulutatud tund lisab üldsummale 100 dollarit. Abivajaja, keda mina kohtan, maksab 650 dollari suuruse arve.
Quo vadis, naisõiguslus?
Naiste õigused on praktiliselt võrdsed meeste omadega, töötasu võrdse töö eest aga tänini madalam. Hollywoodi meessoost staaridele makstakse rohkem kui naistele, sest meesstaaridega filmid toovad naiste omadest rohkem sisse. Nõudmine ja pakkumine, mis parata.
Samas murravad mehed võimsalt sisse reklaamimaailma, kus kõikmõeldavaid tooteid on mäletamata aegadest saadik müüdud naiseilu abil. Sagedamini kui veel kümne aasta eest vaatab supermarketi vitriinis eksponeeritud ajakirja kaanelt vastu õliga võitud, lihaseid pingutav vööni paljas mees. Olümpiavõitja Michael Phelpski ehtis Sports Illustratedi kaant. Tema oli salvimata, aga see-eest pildistatud nii, et ta nappe ujumispükse ei paistnudki, pakkudes piisavalt ruumi ükskõik millisele kujutlusvõimele. Selle pildi mõistis Ühendriikide avalikkus küll hukka. Ikkagi kaheksa olümpiamedaliga rahvuskangelane ja mitte mõni õllereklaamija.
Ja ikkagi – kas ilu suretabki meie soo ajud välja või näeme ka aega, kus ruumi jätkub mõlemale? Pendliseadusele mõeldes – kõik võib juhtuda.
Täispikkuses artiklit loe Õpetajate Lehest.
