EV99 MINA JÄÄN: 99 noort mõtisklevad – kas, kuhu, kelleks jääda?
Ideed sünnivad orgaaniliselt
See, et me tänavu otsustasime kohtuda just Eesti noortega, tekkis nii orgaaniliselt kui veel võimalik. Küllap oli see mõttes juba eelmise laulupeo eel, mil laulupeo pressiesindaja Sten Weidenbaum rääkis meile plaanitavast, toona veel mägede taga olnud noorte laulu- ja tantsupeo teemast – Meelis Kompus oli nimeks välja pakkunud "Mina jään".
Vau! See tundus super nimi – selle lihtsa sõnaühendi taga võib peituda ju nii palju kihte, kui sa ise tahad. Kohe edasi oli selge, et sel samal moel, nagu mullu kutsusime vabariigi sünnipäevakuul kaamerate ette 98 erineva rahvuse esindajat, tasuks plaanida 2017. aasta veebruaris vabariigi sünnipäeva projektiks kohtumine 99 noorega.
"Mina jään, sest kust mujalt leian jonnakaid Eesti hobuseid sõbraks?"
Kohtume projekti raames hästi erinevate noortega. Loomulikult oleme rääkinud nendega, kes valmistuvad laulu- ja tantsupeoks ja kelleni jõudsime läbi kohalike koordinaatorite. Kuid selleks, et anda võimalikult laia läbilõiget tänapäeva noortest, otsisime neid ka läbi kõikvõimalike erialaliitude, seltside, õppeasutste jne.
Me kohtusime erinevate ootuste, lootuste ja kindlate tulevikuplaanidega noortega. Ka elu tumedamate varjunditega on noored väga hästi kursis. On näiteks noori, kelle vanemad/õed-vennad on juba Soomes tööl või kummitab täna Eestis ametit õppivat noort mure kodumaise palga pärast. Või uurisime, kuidas tajuvad oma tulevikku noored kakskeelsel Ida-Virumaal?
Noortega jutule pääsemine oli vahel kerge, vahel keerukas: tänapäeva noored on uljad ja jutukad, kuid eks neid tuleb ka mõnikord avada, et nad oma tegelikud mõtted ja soovid välja räägiksid.
"Noored tulid võttele kindla plaaniga rääkida ühe minuti jooksul poliitkorrektset patriootlikku juttu, mille eest nad oleksid koolis kindla viie saanud. "Eestis on ilus loodus ja head inimesed" oli vastus, mille noored olid ette valmistanud. Selle peale pani meie režissöör Taavi Arus kaamera kinni ja küsis: "Mis sulle päriselt meeldib?" Nii hakkasid välja kooruma isikupärased unistused ja raudkindlad plaanid, kuidas oma tulevik Eestiga siduda," kirjeldab keskmisest keerukamat lausete kättesaamist projekti toimetaja Reet Pärgma.
Talle meenub üks ere näide: "Heti tuli võttele paber näpus. Ta oli koos sõbrannaga teksti enne valmis kirjutanud ja tahtis kiita männipadrikuid ja nelja aastaaega. Peale paari uurivat küsimust selgus, et neiul on hoopis suuremad plaanid, kui metsas jalutamine. "Ma hakkan Eestis talu pidama ja rohumaaveiseid kasvatama, kuidas ma nendega välismaale lähen?" rääkis Olustveres õppiv noor, jättes kõik ruumis sõnatuks."
Noored tahavad ennast kuuldavaks teha
"Oli tore näha, kui hea meelega Eesti noored nõus olid meie projektis osalema – tundub, et paljude jaoks on tähtis oma häält ja arvamust kuuldavaks teha. On oluline taasiseseisvunud Eestis sündinud ja kasvanud noorte ideed kokku koguda," selgitab toimetaja Maarja Pakats videoprojekti peamist eesmärki.
"Nii paljude noortega kohtudes ja nende mõtteid kuulates tuli meelde, milline on nooruse innukas idealism. Et me jääme Eestisse, et teha meie Eesti paremaks! Kuigi paljudel on jäämise mõte lihtne: Eestis on minu pere ja sõbrad ja see on minu kodumaa, siis ise natuke vanemana ja veel Nõukogude aja lapsena vastaksin sellele küsimusele ka suhteliselt lihtsalt: kuhu mujale ma ikka läheksin? Selles mõttes on kodumaa-armastus põlvkondade ja vanuseülene tunne!" lisab ta.
Avaldame noorte klippe Delfi TV erikeskkonnas iga päeva kuni vabariigi aastapäevani. VAATA SIIT!
Videoprojekti meeskonnas on toimetajad Maarja Pakats, Reet Pärgma, Ester Vaitmaa ning kaameramees ja režisöör Taavi Arus.
