Oluline on siinkohal märkida, et ei Grillo ega Berlusconi saa kandideerida eelnevate kriminaalkohtus süüdimõistmiste tõttu. Jättes kõrvale väiksemad tegijad, ennustatakse Viie Tärni liikumisele 19 kohta, Demokraatlikule Parteile 29 kohta ning Edasi Itaaliale 20 kohta Euroopa Parlamendis. 

Selle loo kirjutamise ajal olid nimekirjad alles avaldamisjärgus ja raskekahurväge sealt ei paistnud. Tuntuim nimi eurosõpradele on Antonio Tajani, Euroopa Komisjoni volinik, kuid itaallaste jaoks ei ole volinikuameti aura lähedanegi sellele, mis ta on Eestis.

Üheks suuremaks ootuseks on vasakäärmuslust toetav Tsiprase Nimekiri. 71 üles seatud nime hulgas on küll vaid käputäis professionaalseid poliitikuid, aga sellegi poolest leiab sealt huvitavaid nimesid. Näiteks ühe Euroopa Liidu „isa" Altiero Spinelli tütar, ajakirjanik Barbara Spinelli.

Oodatakse, et see nimikiri saaks umbes kuueprotsendilise toetuse, kuid samas kardetakse, et järjekordne vasakliikumine toob kaasa sarnase erakondade killustatuse nagu viis aastat varem. Viimasele võib kaasa aidata see, et senini pole selget programmi, mida liikumine järgib.

Pole küsimust, et Itaalias tõstatuvad üles olulised Euroopa teemad. Küsimus on, kui palju seal sisu saab olema. Edasi Itaalia lähtub motost „rohkem Itaaliat Euroopasse, vähem Euroopat Itaaliasse", Grillo soovib referendumit eurost loobumise kohta ja demokraadid vastanduvad neile oma Euroopa-meelse lähenemisega. Ning vett segavad jällegi mitmetes omavalitsustes samal päeval toimuvad kohalikud valimised. 

Valimised 2009

Itaalia tuli Euroopa Parlamendi valimistele vastu olukorras, kus valitses igihalja Silvio Berlusconi paremkoalitsioon ning parteimaastiku vasaktiib oli sügavalt killustunud. Selle tulemusena lõppesid valimised valitsuskoalitsioonile ümmarguselt sama skooriga (45%), mis üldvalimised aasta varem.

Meedia suunas tähelepanu rohkem peaministri isikust tulenevatele probleemidele ning sõltumata sellest, et Euroopa teemad olid valimisprogrammides küllaltki hästi esindatud, nad valijateni ei jõudnud. Oma tugeva panuse andis viimasesse ka mitmete kohalike omavalitsuste valimiste toimumine samal päeval europarlamendi valimistega.

Valimiste suurimaks võitjaks võib lugeda euroskeptilist Põhja Liigat, mis saavutas 10,2 protsendilise toetusega oma ajaloo parima tulemuse. Suurimateks kaotajateks jäid mitmed väikesed parteid, mis ei suutnud oma nina üle 4-protsendise valimiskünnise upitada ega selleks vajalikke liite luua.

Valimissüsteem

Valimiste kuupäev: 24.-25. mai

Mandaatide arv: 73

Itaalia on üks kuuest Euroopa Liidu liikmesriigist, kus valimised ei toimu ühes valimisringkonnas, vaid riik on jagatud viieks ringkonnaks. 73 mandaati on ringkondade vahel jagatud proportsionaalselt, võttes arvesse eelmise rahvaloenduse andmeid. Lisaks kasutatakse järjestikmeetodit, mis lubab valijatel järjestada ühest nimekirjast kuni kolm eelistust. Kohad jaotatakse nimekirjade vahel, mis saavutavad üleriigiliselt vähemalt neljaprotsendilise toetuse.

Nimekirja saavad üles seada kõik erakonnad, mis koguvad vähemalt 30 000 toetusallkirja või mis on oma sümboli all saavutanud vähemalt ühe koha, kas eelnevatel parlamendi- või EP valimistel.

Itaalia on koos Kreeka ja Küprosega üks kolmest riigist, kus kandideerimisõiguse saamiseks peab olema vähemalt 25-aastane. Sarnaselt Portugalile on Itaalia valimisseaduses säte, mis lubab erakonnale kampaania kompenseerimiseks jagatava toetuse viieprotsendilist vähendamist, kui ühe soo esindajad moodustavad nimekirjast enam kui kaks kolmandikku.

Autor: Vabariigi Valimiskomisjoni jaoks koostas MTÜ Valimisvaatlus