Euroopa Liidu välissuhted, julgeolek ja kaitse
Debatil osalesid:
Modereeris Eesti Raadio ajakirjanik Reet Valing.
Kas Europarlamendi valimised tulevad liiga vara?
Osa debateerijaid oli arvamusel, et poolteist kuud, mis jääb Eesti liitumise ning Parlamendi valimiste vahele, on liiga väike. Sirje Kingsepa sõnul ei ole veel jõutud teemasse sisse elada. Igor Gräzini arvates oleks targem olnud 2-3 aastat oodata ning arendada arutelu võimulolijata ja rahva vahel, mitte ainult erakondade siseselt nagu praegu.
Väitega ei olnud nõus Janno Reiljan, Aleksander Einseln, Marianne Mikko ja Mart Laar. Reiljani sõnul kannataks Eesti majandus, kuna Liidu reeglid kehtivad meil juba praegu, aga võimu ligi meid veel lastud ei ole. Einseln arvas, et kuigi oleks tore omada ettevalmistusteks palju aega, usub ta, et mida varem valimised Europarlamenti toimuvad, seda parem. Mart Laar ning Marianne Mikko olid mõlemad seisukohal, et töö Euroopa Liiduga on tegeletud juba taasiseseisvumisest saadik, mitte alates esimesest maist. Kui mõni erakond alles siis ärkas, on see nende probleem.
Milline on Eestile julgeoleku oht nr1?
Igor Gräzin: ”Number 1 oht on EL ühise välispoliitika loomine. Eesti huvid ei ühti paljude EL liikmesriikide omadega. Tsentraliseerimine on oht!”
Janno Reiljan: EL on majandusliit. Seetõttu on majandusküsimused olulised ning ohuks seega EL riigid, mis rikuvad omaenese reegleid (nt. Saksamaa ja Prantsusmaa poolne stabiilsuspakti rikkumine).
Enn Eesmaa. Tegu on ühtpidi globaalse ja teistpidi regionaalse temaatikaga. Suureks ohuks on ühepõhjalised naftatankerid, mis halva stsenaariumi korral muudavad Eesti mõnekümne tunniga elukõlbmatuks paigaks.
Mart Laar: Ohuks on pingekolded ja Venemaa diktaat paljude endiste liikmesriikide üle.
Marianne Mikko: Venemaa liialt sinisilmne kohtlemine. Samuti hetkel Venemaa poolt taotletav osaline viisavabadus.
Martin Helme: Venelased! Meil ei ole Lääne-Euroopale midagi õpetada. Nad tunnevad Venemaad väga hästi. Probleem on selles, et soojad suhted Venemaaga on suurtele liikmesriikidele kasulikud, meile aga kahjulikud.
Sirje Kingsepp: Ohuks on EL’i sõjaväe loomine.
Marko Mihkelson: Venemaa agressiivne suhtumine Eestisse. Meil tuleb Europarlamendis kaitsta Eesti rahvuslikke huvi Venemaa surve eest.
Kas on olemas oht, et EL-s võidaske sõlmida lepinguid, mis õõnestavad meie julgeolekut?
Igor Gräzin: Jah, see oht on olemas!
Marianne Mikko: Kumb on parem – kas olla positiivselt meelestatud või mängida jonnipunni?
Enn Eesmaa: Kui toimub midagi sellist, on võimalik EL-st välja astuda.
Marko Mihkelson: Venemaa oli, on ja jääb ettearvamatuks. Tihti ei mõisteta Eesti minevikku. Tuleb hukka mõista kommunistlik süsteem jälgida hoolega suhteid Venemaaga.
Olulised küsimused kandidaatidele
Sirje Kingsepalt küsiti, kuidas ta kavatseb parlamendis hääletada tsiviilabi andmise küsimustes. Vastati, et nii palju, kui on vaja, aga tingimusel, et EL hoidub sõjalisest sekkumisest.
Martin Helme oli nõus väitega, et Europarlamendi ambitsioon on liiga suur, samas kui palkude „tõeliste teemadega” ei tegeleta. Mida rohkem võim tsentraliseerub, seda kiiremini laguneb Euroopa Liit.
Marko Mihkelsonilt küsiti, et kuidas ta suhtub väitesse, et Europarlament on vanade poliitikute pehme maandumise koht. Vastati, et kõik on suhteline. Europarlament ei peaks olema koht pensionile minekuks. Inimesed, kes seal töötavad, peaks mõistma nii rahvuslikke kui ka EL huvisid.
Igor Gräzin ei nõustu väitega, et arengukoostöö taandub tulevikus julgeolekuteema ees. Küsimus on prioriteetidest ning need teemad ei vastandu teineteisele.
Mis on Euroopa Jutud ja kus nad toimuvad?
Euroopa Jutud on Eesti Euroopa Liikumise poolt 3. hooaega korraldatav igakuine kohtumiste sari kodanike ning Eesti ja Euroopa poliitikute, diplomaatide, ametnike, teadlaste, kodanikeühiskonna, kunsti- ja kirjandusinimeste vahel eesmärgiga toetada Euroopa idee levikut ja Euroopa debatti Eestis. Lisainfo seniste ja eelseisvate avalike arutelude kohta võib leida aadressilt http://www.euroopaliikumine.ee/eutalk.html.
Euroopa Juttude toimumist toetavad:
Koostatud ürituse protokolli põhjal
Arnel Pällo
