Euroopa Liidu roll sotsiaalküsimustes

 (21)
Publik Euroopa Juttude üritusel Jõhvis

Neljapäeval, 13. mail toimus Jõhvis avalik kohtumine „Euroopa Jutud”. Üritusel arutati Euroopa parlamendi võimalikku rolli erinevates sotsiaalküsimustes, millest lähemalt käsitleti tervishoidu, tarbijakaitset, võrdõiguslikkust, tööturgu ning arengukoostööd.

Jõhvi Kultuurikeskuses toimunud kohtumisest võtsid osa:

  • Igor Gräzin (Reformierakond)
  • Elmar Truu (Rahvaliit)
  • Kadi Pärnits (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)
  • Siiri Oviir (Keskerakond)
  • Peeter Tulviste (Isamaaliit)
  • Martin Helme (Uurimiskeskus Vaba Euroopa)
Modereeris Anna-Maria Galojan

EL üksi ei too õnne tervishoiu õuele
Euroopa Liidu liikmelisus ei tähenda Eesti jaoks hüppelist arstiteenuste kvaliteedi ega kättesaadavuse tõusu. Samuti ei kohusta EL tervishoiutöötajatele kindlaksmääratud palga maksmist. Lahendused olukorra parandamiseks tuleb meil leida ise ja need ka ellu viia. Mitte keegi teine ei saa seda meie eest ära teha. Samuti ei ole Europarlament see koht, kus Eesti tervishoiu küsimusi arutama hakatakse. Tegu on liikmesriikide pädevuses oleva valdkonnaga.

Lähitulevikus võib aga probleeme tekitada arstide ja õdede lahkumine nende madalate palkade tõttu. Olukorra muudab veidi pingelisemaks ka võimalus välismaal arstiabi senisest laiemal määral kasutada. Selle teeb mugavaks Eurooa Liidu plaan hakata alates augustist välja andma EL haigekindlustuse kaarti, mis asendaks EL piirides meie senist haigekassakaarti ning reisikindlustust.

Siiski ei ole olukord nii pilvine kui esmapilgul tundub. Teatavasti kuuluvad tervishoiuteenused suuresti avalikku sektorisse. Kuna EL’s on oodata Eesti majanduse jätkuvat kasvu, suurenevad ka avaliku sektoris tulud. Seetõttu võib eeldada, et vastavalt paraneb ka tervishoiuteenuste kvaliteet ja kättesaadavus ning tõusevad sealsete töötajate palgad.

Tarbijakaitse ei pruugi olla ainult riigi mure
Tarbija on igapäevases majanduselus sageli nõrgem pool ning on loomulik, et ühiskond toetab seda, kes on läbirääkimistel või tehingutes püsivalt halvemal positsioonil. Vaatamata sellele, et tarbijakaitsel on Euroopa Liidus oluline koht, ei ole tegu valdkonnaga, mida peaks tsentraalselt Brüsselist haldama. Selline korraldus põhjustaks vaid märkimisväärseid lisakulusid ning suurt ebaefektiivsust. Siiski on meil palju õppida Euroopa Liidu liikmesriikidelt, kellel on antud valdkonnas pikkaajalised ning väärtuslikud kogemused. Kohtumisel toodi välja idee, et tarbijakaitse võiks tegutseda valitsusväliste (mittetulundus)organisatsioonide ning riigi ühisprojektina, sest riik kõikjale ei jõua, kuid kodanikualgatus ilma piisavate rahaliste vahenditeta ei suuda tõenäoliselt häid tulemusi saavutada.

Võrdõiguslikkus on varjatud probleem
Esmapilgul võib tunduda, et võrdõiguslikkusega Eestis probleemi ei ole. Vastasel juhul ei saaks me end pidada Euroopa väärtusi austavaks arenenud ja haritud ühiskonnaks. Ka enamik naisi tundub hetkeolukorraga rahu olevat. Paraku ei jõua enamiku kõrvu aga varjatumad faktid. Näiteks ei ole ennekuulmatu olukord, kus naine saab kohati kuni 40% vähem palka võrreldes sama tööd tegeva meeskollegiga. Alati ei ole see aga tööandja süü. Tihti küsivad naised lihtsalt vähem palka. Jääb mulje, et nad kas ei tea oma õiguseid või ei julge neid taga nõuda. Teine näide naiste varjatud diskrimineerimise kohta on Eesti poliitiline protsess. Väidetavalt on parlamenditöö välja kasvanud nn. meeste klubi mudelist, kus öösel toimuvad istungid on meestele tihti iseenesestmõistetavad, naistele aga mitte. Tõenäoliselt on just see peamiseks põhjuseks, miks Riigikogus naiste osakaal nii väike on. Varjatud diskrimineerimine ei ole koht, kus saaks näpuga süüdlasele osutada. Pigem on naistel vaja rohkem julgust ja pealehakkamist olukorra muutmiseks naistesõbralikumaks. Jällegi on tegu valdkonnaga, kus Euroopa Liit ei kirjuta meile midagi ette, vaid meil endil tuleb lahendused leida.

Loe veel

Tööturul pole revolutsiooni karta
Ilma efektiivsuse ja tootlikuse suurenemiseta on palgatõusul väga väike efekt, sest sellisel kujul tooks see kaasa ainult inflatsiooni, mis on aga EL’s keelatud. Euroopa Liidu üheks põhialuseks oleval tööjõu vabal liikumisel võib olla Eesti jaoks nii positiivseid võimalusi kui ka negatiivseid tagajärgi. On olemas oht, et ülalmainitu viib Eestist minema ajud. Spetsialistid võetakse Euroopas väidetavalt avasüli vastu, lihttööölisi aga mitte. Õnneks näitab isegi Eesti lühike kogemus, et vaatamata piiride avatusele ei ole toimunud massilist väljarännet isegi nendel aegadel, kui piirid olid avatud, kuid elatustaseme vahe arenenud riikidega oli praegusega võrreldes palju suurem ning iseseisvuse püsimajäämine ei olnud kindel. Miks peaks see nüüd äkki muutuma? Teoreetiliselt oleks ideaalne olukord, kus inimesed töötaksid mõne aasta välismaal ning naaseksid siis kogemustega ning teenitud rahaga Eestisse.

Põhiliseks suure tööpuuduse põhjustajaks EL vähemarenenud piirkondades on ettevõtjate vähesus. Olukorda on püütud parandada erinevate tööhõivepoliitikate ning -programmide väljatöötamisega, kuid ilma neile eraldatavate vahenditeta või oskuseta neid kasutada on sellest vähe abi. Aktiivne tööhõivepoliitika on parim vahend võitluses vaesuse vastu ja seega saab pidada just seda, mitte suuri abirahasid, sotsiaalpoliitika nurgakiviks. Heaolu ehitatakse üles tööga, mitte abirahadega.

Arengukoostöö
Oluline on aidata vähemarenenud piirkondadel järele jõuda. Kõigepealt tuleb aga leida vastus küsimusele, kui mahukas peaks arenguabi olema ja milles väljenduma. Kindlasti ei tohiks selle sildi all maksta subsiidiume või anda inimestele ja piirkondadele seda, mida nad peaks ise tootma. Pigem on vaja meditsiinilist ja infrastruktuurilist abi. Samuti tuleks kriitilise pilguga üle vaadata ühiste põllumajandus- ja kaubanduspoliitikate vajalikkus ning vajadusel need kaotada. Alternatiivne võimalus on jaotada need senisest õiglasemalt. Praegune olukord, kus näiteks Eesti talunik saab kaks korda vähem toetusi võrreldes Lääne-Euroopa kollegidega, ainult suurendab piirkondadevahelist lõhet, mitte ei tasanda seda.

Mis on Euroopa Jutud ja kus nad toimuvad?
Euroopa Jutud on Eesti Euroopa Liikumise poolt 3. hooaega korraldatav igakuine kohtumiste sari kodanike ning Eesti ja Euroopa poliitikute, diplomaatide, ametnike, teadlaste, kodanikeühiskonna, kunsti- ja kirjandusinimeste vahel eesmärgiga toetada Euroopa idee levikut ja Euroopa debatti Eestis. Lisainfo seniste ja eelseisvate avalike arutelude kohta võib leida aadressilt http://www.euroopaliikumine.ee/eutalk.html.

Edaspidi toimuvad sündmused:

  • 10.juuni: Välissuhted, julgeolek ja kaitse (sh. desarmeerimine ja kodaniku põhiõigused)
    Koht: Välisministeeriumi pressikeskus, Tallinn
  • 13.juuni: Euroopa Parlamendi valimised

Koostatud ürituse protokolli põhjal
Arnel Pällo

Euroopa Juttude toimumist toetavad:

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare