Ettevõtlusõpe – teooria seljatab praktika
Sellised sõnad nagu „kohus”, „maksevõlg”, „pankrot” jt lihtsalt hirmutavad paljusid. Kui ma kirjutasin Maalehes pankroti ABC-st, võeti seda nagu ettevõtluse mahategemist. Küsiti, miks ma tegelen asjaga, mis tabab ainult pahatahtlikke inimesi, miks ma ei keskendu majanduse helgematele külgedele ega süsti optimismi. Aga olen lugenud peaaegu kõiki ettevõtlust nii või teisiti puudutavaid kohtulahendeid ja tean, mida teadmatus ka toredatele inimestele kaasa toob, kui äris raskeks läheb. Pessimist on ju kõigest informeeritud optimist.
Ettevõtlusel on ka tume pool
Paraku peab majanduse tumedamat ja kõvemat poolt siiski samuti õpetama. Ettevõtlusse minejad peavad oskama ette näha nii häid kui ka halbu asju, viimased võivad aga väga lihtsalt juhtuda. Pehme pool toob sisse, aga kõva pool viib välja, ja kui seda ei teata ega tunta, võib välja minna ootamatult ja palju.
Kuna meie majandusõpetus on kirjandusõpetuse nägu, siis on hakatud uskuma, et majandus – see on imelihtne. Nii on töötatud kutsekoolidele, sealhulgas kunsti- ja muusikakoolidele välja ettevõtlusõppe programm, mille läbimine peab lõppema äriplaani koostamisega. Tundide arv on koolide otsustada, aga piisavalt aega niisugusele asjale teiste tundide kõrvalt ei leia. Õpetasin selle programmi järgi Georg Otsa muusikakoolis ja mitte kuidagi ei oleks tulnud välja.
Äriplaan 16 tunniga
Kuidas saab nii tõsist asja nagu äriplaan õpetada 16 akadeemilise tunniga? Nii rääkisingi oma õpilastele lihtsalt ettevõtluse ABC-st nii pehme kui ka kõva poole pealt ning äriplaani koostamise asemel lasksin neil kirjutada essee „Mina iseenda tööandjana”.
Üks probleem on, et äriplaanidest on saanud tsiviliseeritud maailmas asi iseeneses. Itaallased tegid aastatel 2001–2003 põhjaliku uurimuse ettevõtluse alustamisest. Nad lugesid seejuures läbi 160 nii siin- kui ka sealpool ookeani kirjutatud ettevõtluse alustamise õpikut ja avastasid, et arenenud maailmas koostatakse äriplaan valdavalt selleks, et keegi selle heaks kiidaks ja selle eest raha annaks.
Sama asi toimib Eestis. EAS-i toetusega alustanutest jätkab kolme aasta pärast ainult kolmandik oma algse äriplaani realiseerimist. Kahel kolmandikul oli äriplaan seega enam või vähem raha taotlemise formaalsus.
Muidugi peab asjaolude muutudes äriplaani kohandama, ja kui ettevõtmine ellu jääb – mis sest, et mitte alguses planeeritud moel –, pole ju iseenesest midagi halvasti. Teisalt peaks see panema siiski küsima, mida ja millise eesmärgiga me õpetame.
Ettevõtluses eksijat karistatakse
Majandusõpetuse kõva poolt peab õpetama ainuüksi sellepärast, et õppijad saaksid aru: seadustes on ettevõtluse kohta kirjas asju, mis võivad ebameeldivalt üllatada ka siis, kui sa enda arvates pole kellegi ega millegi vastu pahatahtlik olnud.
Eestis algatati 2008. aastal 40, 2009. aastal 59 ja 2010. aasta esimese üheksa kuuga 73 kriminaalasja äriühingute juhatuste liikmete vastu, kes olid hilinenud pankrotiavalduse esitamisega. Kriminaalmenetluses lisandub sellele teinegi kuritegu: juhatus ei kutsunud kokku omanike koosolekut, kui varaline seis seaduses seatud piiridest hullemaks oli läinud. Ainuomanik peab koosoleku iseendaga maha pidama.
Enamik neist ei olnud seejuures pahatahtlikud, nad polnud lihtsalt nendest asjadest kunagi midagi kuulnud või siis uskusid levinud muinasjuttu, et omaniku vastutus on alati piiratud ärisse sissepandud rahaga, ning eriti midagi ei mõelnudki. Praktiliselt kõik nad saavad aga trahvi.
Saatan peitub pisiasjades
Ja asi ei ole ainult ettevõtluse õpetamises. Meil on võimalik saada Tartu ülikooli juuradiplom ning ka advokatuuri liikmeks, ilma et oleks päris selge füüsilise ja juriidilise isiku erinevus. Välja on see löönud aga nimelt ettevõtluse üle peetud kohtuvaidlustes. Pole siis ime, kui juuradiplomita inimene ütleb, et ta on nüüd osaühing. Nii saab öelda ainult see, kes ei tea, et tema osaühingu vara ei ole tema vara.
Saatan, nagu öeldakse, peidab end pisiasjades, ja ettevõtlusõppe kõva pool tundub ilmselt paljudele pehme poole lennuka retoorika kõrval köömes olevat. Aga õige haridus peab inimese ka lahutamiseks ja jagamiseks ette valmistama, siis on kogu rehkendus selge. Ja kui asjad ei lähe nii, nagu alguses loodetud, muutub kõva pool äkki väga oluliseks.
Eestis on vaja töötada välja ettevõtlusõppe kõva poole ABC, mis tuleks lasta kõigil majanduse õppijatel nagu korrutustabel pähe õppida. Meil on turumajandus ju veel uus asi, mida ei anta geenidega põlvest põlve edasi. Näiteks pankrotiga seonduv tuleb inimestele kindlasti puust ja punasena ette teha, nii et see pimedaski silme ees seisaks.
